kulutuste tõstmisel riigieelarve liigub defitsiidi poole. LM-kõver: Rahapoliitika puhul raha pakkumise tõstes intressimäärad alanevad, mis toob kaasa majanduskasvu ja vähendab tööpuudust, kuid lõplikult ei saa raha pakkumist täieliku tööhõiveni tõsta. IS-kõver: valitsuse kulutuste suurendamisel/maksude alandamisel samuti majandus kasvab, kuid ei saa tööpuudust täielikult likvideerida. 6. Selgita, miks suure eelarve defitsiidiga valitsus võib teha otsuse raha devalveerimiseks enne kui Keskpanga reservid ammenduvad. Devalveerimine on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes. Devalveerima peab selleks, et säilitada või suurendada reserve. Raha muutub odavamaks ja suurendab eksporti. On vajalik suure defitsiidi korral.
Mõned räägivad seda, et mida kiiremini me ühineks euroga, seda suurem oleks usaldus meie majanduse vastu, see kiirendaks majanduskasvu ja looks uusi töökohti. Lugesin ühest ajalehest ka seda: Arengufondi eestvõttel koostatud "Valges paberis" märgitakse, et Eestil peab olema valmis ka tegevusplaan juhuks, kui eurole üleminek ei õnnestu. Kui sellises olukorras pole pandud alust struktuurimuutuseks, on ekspertide hinnangul olemas oht krooni devalveerimiseks. Kui ainult mõelda selle peale, kui kroon praegu devalveeruks, tuleb hirm peale. Samuti kui kutsuda inimesi kokku mingile üritusele näiteks linna koristamisele ja siis seal hakata küsima nende arvamust, mida teha, et majanduskriisist välja tulla. Ma usun, et tavakodanikel tuleksid head ideed ja see seoks tavarahvast valitsusega väga hästi kokku. Selles situatsioonis peaks tegema meeskonnatööd. Millest olen ka mina juba maininud:Inglismaa peaminister Gordon Brown tõdes kohtumisel, et
ei lahendaks Eesti majanduse ees seisvaid probleeme, vaid tähendaks inflatsiooni kiirenemist ning täiendavaid pingeid. Järgneb Andrus Sääliku arvamus. "Nii õpikutarkus kui teiste riikide kogemus ütleb, et devalveerimisest ei võidaks pikaajaliselt mitte keegi ning pigem aitab kindlalt püsiv Eesti kroon ettevõtetel ja inimestel rasketel aegadel kergemini hakkama saada. Samuti võib täie kindlusega öelda, et Eestil puudub täna vajadus devalveerimiseks. Devalveerimise plussidena on välja toodud eksportivate ettevõtete konkurentsipositsiooni lühiajaline paranemine. Kuid arvestades seda, et eksport sisaldab suures osas imporditud tooret, jääb mõju piiratuks ning positiivne efekt kaob väga kiiresti. Lihtsustatult tähendab see seda, et kuna Eesti toob peamised tootmiseks vajalikud maavarad, kütuse jm mujalt sisse, siis devalveerimise korral ei saa ekspordihinnad kuidagi odavamaks minna. Eesti
neil ravikindlustatutel, kelle raviskeemides on kallid ravimid; kes põevad kroonilisi haigusi ja peavad seetõttu manustama ravimeid pika aja vältel või kes peavad kasutama mitmeid erinevaid ravimeid kombinatsioonis. Ansip: krooni ei saa ühel lugemisel devalveerida 29.01.2009 Postimees Peaminister Andrus Ansip tõrjus valitsuse pressikonverentsil viimastel päevadel esile kerkinud hoiatusi krooni delveerimise kohta. Ansipi sõnul on krooni devalveerimiseks endiselt vaja riigikogus muuta seadust, milleks kulub kolm lugemist. «Ma olen kindel, et kui keegi sellise seaduse algataks, siis Eesti rahvas võtaks euro ühepoolselt kasutusele,» ütles Ansip ja lisas, et krooni devalveerimisel ei ole ka majanduslikku sisu, sest enamik Eestis võetud laene on võetud eurodes. Ansipi sõnul on neid, kes hoiatavad krooni devalveerimise eest, alati olnud, kuid enamik neist ei tunne Eesti seaduseid ja rahandussüsteemi.
teoreetilised ja praktilised kogemused. Ei mõistetud devalveerimise vajalikkust. Teisest küljest krooni devalveerimise ümber vallandus väga terav poliitiline võitlus. Kaks kõige suuremat pol jõudu Ews Põllkumeeste kogud ja sotsdemid olid igasuguse devalveerimise vastu (erinevatel põhjustel). Võitlus krooni kursi ümber omandas ennenägematud mõõtmed. Pätsi punaroheline koalitsioon keelustas igasuguse propaganda krooni devalveerimiseks kriminaalkaristuse ähvardusel. Alles 1933 suvel, mil võimule oli tõusnud Tõnissoni valitsus ostsutas minna devalveerimise teed. 27.06.1933 toimus RK otsustav koosolek. Napi ülekaaluga (45/47) otsus devalveerimise poolt. Tekkis lühiajaline ostupalavik, vähendas pankades olevaid hoiuseid. Riigi kohalt ainuõige otsus, majanduskriis hakkas leevenduma, asendudes 1934 majanduskasvuga. Majanduskriis tõi kaasa pankrotid, oksjonid,
aluseks oli majanduskriis, mis oli alguse saanud USAst (vt eespoolt majanduskriis). Muidugi nägi rahvas, et riik on süüdi, alati süüdistab riik valitsust. Krooni devalveerimise ümber vallandus väga terav poliitiline võitlus. Kaks kõige suuremat pol jõudu EWs – Põllumeeste kogud ja sotsdemid olid igasuguse devalveerimise vastu (erinevatel põhjustel). Võitlus krooni kursi ümber omandas ennenägematud mõõtmed. Pätsi punaroheline koalitsioon keelustas igasuguse propaganda krooni devalveerimiseks kriminaalkaristuse ähvardusel. Alles 1933 suvel, mil võimule oli tõusnud Tõnissoni valitsus ostsutas minna devalveerimise teed. 27.06.1933 toimus RK otsustav koosolek. Napi ülekaaluga (45/47) otsus devalveerimise poolt. Tekkis lühiajaline ostupalavik, vähendas pankades olevaid hoiuseid. Riigi kohalt ainuõige otsus, majanduskriis hakkas leevenduma, asendudes 1934 majanduskasvuga. Majanduskriis tõi kaasa pankrotid, oksjonid, aplgalanguse,tööttuse, elatustaseme halveneise
annaabi.ee 
