09.2008) Joonis 2. Brutopalk Eestis maakonniti aastatel 2000, 2004 ja 2007 1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal Leibkonnaks nimetame isesisva majandusüksusena toimivat inimrühma, mille liikmed majandavad ennast ühiselt ehk kellel on ühine majapidamine (Mereste 2003.a, lk 490). Peredetsiil on pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest/majapidamistest (Kall, 2008, lk1). Esimesse detsiili on arvatud kõige väiksema sissetulekuga inimesed, kümnendassse aga kõige jõukamad. Võrreldes kuludetsiile on näha, kuidas on omavahel seotud ning kuidas muutub leibkonnaliikme kulutuste osakaal erinevatele toodetele ja kaupadele tema sissetuleku suurenemisega. Näiteks esimesse detsiili kuuluvatel leibkonnaliikmetel kulus kõige suurem osa, peaaegu pool oma sissetulekust toidu ja alkoholita joogi peale, kõige vähem aga hotellide, kohvikute ja restoranide ning üldse vaba aja peale
tulujaotus kõige ühtlasem Austrias, kus Gini indeksi väärtus oli 23,1 ja kõige ebaühtlasem Iirimaal (35,9) (vt. tabel 1). Rahvaarvuga kaalutud Gini koefitsiendi keskmine väärtus oli 30,5. Madalaimat tulu saavale viiendikule elanikest osanes Austrias 10,4% ja Iirimaal vaid 6,7% tulust (keskmine 8,0%). Kõrgeimat tulu saava viiendiku osatähtsus kogutulus oli Austrias 33,4% ja Iirimaal 42,9% (keskmine 38,6%). Kõige vähem erines riigiti IV detsiili tulu osatähtsus (keskmine 22,8%), mis kõikus 22,4% ja 23,1% vahel. 136 Siirdemaades oli tulujaotus riigiti ebaühtlasem kui arenenud maades, kuid grupi keskmisena enam-vähem samal tasemel (Gini koefitsiendi väärtus 29,0). Vaatlusalustest riikidest oli ühtlaseim tulujaotus Slovaki Vabariigis (19,5) ja konkurentsitult kõige ebaühtlasema tulujaotusega riik oli Eesti (39,5). Vaeseima viiendiku tulu osatähtsus oli kõrgeim Slovaki
k-ndat järku astmete aritmeetiline keskmine: Algmoment, kui a = 0 Kaheväärtuseline tunnus {0, 1} – selle aritmeetiline keskmine on kus n on kogumi maht, m ühtede arv ja p ühtede osakaal kogumis. Kaheväärtuselise tunnuse dispersion σ^2=p(1-p) ja standardhälve σ = sqrt(p(1-p)) Kvartiilhaare - Kvartiilhaare on kolmanda kvartiili Q 3 ja esimese kvartiili Q1 vahe: IQR=Q3-Q1. Kvartiilhaarde sisse jääb alati jääb 50% variatsioonrea väärtustest. Detsiilhaare - Detsiilhaare on 9. detsiili D9 ja 1.detsiili D1 vahe: IDR=D9-D1. Detsiilhaarde sisse jääb alati 80% variatsioonrea väärtustest. 4. INDEKSID Indeks – kahe arvu suhe, leitud spetsiaalse metoodika järgi, iseloomustab mingi majandusalase suuruse muutumist ajas Alusindeks - Alusindeks on indeks mingi kindla väärtuse, baasväärtuse suhtes teatud ajamomendil (või perioodil). Kui ialus=1, siis yt=yo ja baasperioodiga võrreldes jäi samaks
kumulatiivse kogumiga võrreldes: mida suurema paindega on Lorenz´i kõver seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud; ja vastupidi. Absoluutset võrdsust elanikkonnas ei eksisteeri. [Majanduse ABC]. Allikas: Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid, sügis 2008. Tabel 1.1; 1.2 Joonis 1. Lorenz´i kõverad leibkondade netosissetuleku põhjal 1998. ja 2007.a. Analüüsi tegemiseks on reastatud leibkonnaliikme netosissetulek kasvavas järjekorras ja on jagatud kümnesse detsiili ehk tulukusgruppi. Väiksema sissetulekuga leibkonnad on esimeses ja suurima sissetulekuga leibkonnad on viimases ehk kümnendas detsiilis. Absoluutset võrdsust elanikkonnas ei eksisteeri. Ebavõrdsuse kirjeldamiseks kasutatakse Lorenzi kõverat. Jooniselt 1 on näha, et kumulatiivne tulude jaotus absoluutse võrdsuse korral erineb tegelikust kumulatiivsest jaotusest ja siin võib järeldada, et tulud on jaotatud ühiskonnas väga ebavõrdselt. 1.2
Käibemaks on regressiivne sissetulekute suhtes, kuid neutraalne tarbimiskulude suhtes. Kõige regressiivsem on ravimitelt ja meditsiinikaupadelt tasutud käibemaks. Progressiivsemad: käibemaks raamatutelt, teatrikülastustelt, majutusteenustelt. Alkoholiaktsiis ja tubakatoodete aktsiis on regressiivsed, keskkonnamaksud on regressiivsed sissetulekute suhtes, kuid progressiivsed tarbimiskulude suhtes. Tulumaksumäära langetamisest ja maksuvaba tulu tõstmisest on enam saanud kasu kõrgemasse detsiili kuuluvad inimesed. Kui suhteliselt on võitnud kõige rohkem keskmised detsiilid, siis absoluutselt enim on võitnud kõrgem detsiil. Seega tulumaksumäära langetamise ja maksuvaba tulu tõusu koondmõju on olnud netotulude ebavõrdsust suurendav. Käibemaksusoodustustest ravimitele saavad kõige rohkem kasu madalamatesse detsiilidesse kuuluvad inimesed. Mitmed muud km-soodustused toovad pigem kasu jõukatele. Kui käibemaks toidule oleks 5%, siis suhteliselt
annaabi.ee 
