«Peamine põhjus, miks noortel on kuulmiskahjustusi, on kõrvaklappidest muusika kuulamine. Et summutada ümberringi kostvat müra, on inimestel komme helitugevust veel kõvemaks keerata. Kahjuliku helitasemega on ka populaarsed meelelahutusüritused, näiteks elektroonilise tantsumuusika festivalid, kus müratase võib ulatuda 120 detsibellini. Rahvusvaheline Terviseinstitutsioon vahendab, et korduv kokkupuude üle 85 detsibellise heliga võib põhjustada koheseid kuulmiskahjustusi, mille mõju ei ole enam kuidagi võimalik vähendada. Arstid soovitavad noortel jälgida 60/60 reeglit, nimelt võiks helitase kõrvaklappides jääda alla 60 protsendi võimalikust ning valju muusikat oleks sobiv kuulata kuni 60 minutit päeva jooksul.
tööviisi rakendamisega, mida võimaldavad peaaegu kõik uuemad printerimudelid. Jugaprinterite tindikasseti või tindimahuti ressurss sõltub konstruktsioonist ja tüübist, ulatades musta kasseti puhul tavaliselt 700-1000 tekstipoognani. Värviprinterite vastavad ressursid on tunduvalt väiksemad. MÜRATASE Löökprinterite suureks puuduseks on väga kõrge müratase, mida mõõdetakse helisurve ühikutes ja mis ulatub 60-70 akustilise detsibellini. Uuemates printerimudelites on seda küll tunduvalt vähendatud, kuid ikkagi ületab see laser- ja jugaprinterite oma. Parimatel kaasaegsetel nõelmaatriksprinteritel ulatub müratase 50 db piirimaile. Vahel lisatakse mürataseme iseloomustamiseks ka heli võimsust, mille tüüpiline väärtus on 4-6 belli. VÕIMSUSTARVE Kui varasemate printerite võimsustarve ulatus sadade vattideni, siis uuemates mudelites on suudetud seda tunduvalt vähendada
mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. 14 7. Müratase Suur tähtsus on printeri lärmakusel. Kõige vaiksemad on laser- ja LED-printerid, kõige mürarikkamad 9-nõelased maatriksprinterid. Löökprinterite tuntud puuduseks on väga kõrge müranivoo, mida mõõdetakse helisurve (sound pressure) ühikutes ja mis ulatub 60-70 akustilise detsibellini dB(A). Vahel lisatakse mürataseme iseloomustamiseks ka heli võimsus (sound power), mille tüüpiline väärtus on 4-6 belli. 8. Paberiformaat Iga printerimudel on ette nähtud ühe kindla maksimaalse paberiformaadi kasutamiseks. Paberiformaat võib vastata Euroopa (A4, A3 jne.) või Ameerika (legal, letter jne.) standardile, sama kehtib ka muude andmekandjate, sealhulgas ümbrike kohta (Euroopa DL 220x110 mm,
jätmise piir) 115 91 130 92 150 93 175 94 200 95 400 100 Väärtused on ümardatud lähima detsibellini. Täpne väärtus leitakse valemiga: TWA = 16.61 log D/100 + 90 Müra agressiivsus Kõigile on selge, et müra on tüütu ja agressiivne. Agressiivsus ei ole sama mis valjus. Valjud helid on tavaliselt tüütumad kui vaiksed helid, kuid siin on erandeid. Näiteks aeglane, rütmiline vee tilkumine võrreldes ookeani mühinaga. Müra mõjumise mõõtmine On tehtud palju tähelepanuväärset tööd, et mõõta müra mõjumist, et saada üks arv, mis
seadme klõpsumist, sirinat või koguni raginat nii väga tähele, siis vaikses koduõhkkonnas ja eriti öösel võib odavama "traktori" töömüra koguni naabrid ukse taha prõmmima tuua, rääkimata sellest, et armas abikaasa ei saa magada. Kõige vaiksemad on laser- ja LED- printerid, kõige mürarikkamad 9-nõelased maatriksprinterid. Löökprinterite tuntud puuduseks on väga kõrge müranivoo, mida mõõdetakse helisurve (sound pressure) ühikutes ja mis ulatub 60-70 akustilise detsibellini. Uuemates printerites on seda küll suudetud tunduvalt vähendada, kuid ikkagi ületab see laser- ja jugaprinterite oma. Parimatel kaasaegsetel nõelmaatriksprinteritel ulatub müratase 50 dB(A) piirimaile. Laserprinterite tüüpiline müranivoo printimise ajal on 45-50 dB(A), isegi kuni 39 dB(A). Jugaprinterite müratase ei ületa printimisel 50 dB(A), kuid ei küüni parimate WIN-laser- või LED- printerite omani.
annaabi.ee 
