Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"detoneerib" - 7 õppematerjali

SISEPÕLEMISMOOTORI PÕHIPARAMEETRID
32
doc

SISEPÕLEMISMOOTORI PÕHIPARAMEETRID

detonatsioon tekib kergemini Suurim võimalik surveaste sõltub kütuse oktaanarvust ja põlemskambri kujust. 2. Põlemiskambri kuju Kompaktse põlemiskambri korral on leegi leviku teekond lühike ja surveaste võib olla suurem. Detonatsiooni vähendab ka selline põlemiskamber, mille küünlast eemal asuv osa on madal, sest siis kandub soojus töösegu viimasena põlevalt osalt seintele. 3 Silindrite arv ja mõõtmed. Mitmesilindriline mootor detoneerib kõrgemini kui ühesilindriline. Põhjuseks on segu ebaühtlane jaotumine. Detonatsioon tekib nendes silindrites, millesse siseneb rikastatud küttesegu. Suure töömahuga mootorid kalduvad detoneerima seetõttu, et leegi leviku teekond on silindri suure läbimõõdu puhul pikk. 4. Plokikaane ja kolvi materjal. Mootor detoneerib seda vähem, mida madalam on põlemiskambri temperatuur. Seepärast valmistatakse kolvid ja plokikaaned hea soojusjuhtivusega alumiiniumisulamist

Auto → Auto õpetus
20 allalaadimist
AK-47 - Kalašnikov
9
pptx

AK-47 - Kalašnikov

Töö põhimõte Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru

Sõjandus → Riigikaitse
9 allalaadimist
AK-47
7
docx

AK-47

Tööpõhimõte Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru

Sõjandus → Riigikaitse
23 allalaadimist
AK-47 AUTOMAAT
18
docx

AK-47 AUTOMAAT

4.Tööpõhimõte Lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurvedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab lukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30* pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel liikuma mööda vintrauda. Kui kuul on jõudnud gaasikanalist mööda, liigub osa gaase gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja lukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurvedru

Sõjandus → Riigikaitse
4 allalaadimist
Terroristi käsiraamat
34
doc

"Terroristi käsiraamat"

ringilibisemise vältimiseks vahtkummi sisse pakkida. Lõpuks, kui taimer või raadiodetonaator on paika pandud, kleebitakse esikaas kinni ja viiakse pomm sihtkohta. 4.5.6. TELEFONPOMMID. Telefonpomm on seadeldis, mida minevikus kasutati teatud kindla indiviidi tapmiseks või sandistamiseks. Idee on lihtne - ohver võtab toru ja käib pauk. Kui panna väike, kuid tugev kõrgklassi lõhkelaeng koos süti-kuga telefonivastuvõtjasse, siis vastuvõtjat läbides plahvatab sütik ja detoneerib lõhkeaine telefoni hoidvas käes. Kõik, mis teha tuleb, on vaid hankida sütik ja vastuvõtja ning nende ühenduskontaktid kinni teipida. Keerake mikrofonikate maha, võtke mikrofon välja ja ühendage sütik mikrofonijutmega. Pange tugevalaengulist kitti (näiteks C-l'i vt.pt.3.3.1. lk.13) vastuvõttjasse ja keerake kate peale, kui olete veendunud, et sütik on kenasti kiti sees. Pange toru hargile ja jätke teip paigale. Kui telefoniomanik juhtub

Keemia → Keemia
193 allalaadimist
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

(peamiselt normaalalkaane), süttib kokkusurumise lõpul iseenesest ning kutsub esile detonatsiooni. Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan ­ detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle bensiini oktaaniarvuks loetakse isooktaani protsent etalonvedelikus. Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80)

Varia → Kategoriseerimata
188 allalaadimist
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

(peamiselt normaalalkaane), süttib kokkusurumise lõpul iseenesest ning kutsub esile detonatsiooni. Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan ­ detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle bensiini oktaaniarvuks loetakse isooktaani protsent etalonvedelikus. Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80)

Materjaliteadus → Materjaliõpe
67 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun