küünlajuhe oli eemaldatud seal ongi viga. Rike5)Kolvi ja põlemiskambri kattumine tahmaga. Tunnused: 5.1- Mootori ülekuumenemine ja mootor ei tööta korralikult. 5.2- Kütusekulu suurenemine. 5.3- Kaldumine detonatsioonile(detonatsioon: Põlemis kiirus silindris on ca. 20m/s detonatsiooni korral 2000m/s). 5.4- Höögsüüte esinemine. Rike6)Kolvi purunemine. Tunnused: 6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga. Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes. Tunnused: 7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine. 7.2- Õli välja immitsemine. 7.3- Jahutusvedeliku sattumine õlisse, õli muutub halliks. 7.4- Õli sattumine jahutusvedelikku. Põhjused: Jahutusvedeliku(vee) külmumine jahutussärgis, külma vedeliku valamine veeta käivitatud mootorisse, tugeva detonatsiooniga töötamine. Rike8)Plokikaane tihendi vigastus või nõrk kinnitus. Tunnused: 8.1- Kompressiooni vähenemine. 8
sünteetilised õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. Seda määratakse kas mootori (RON) või uurimis meetodil(MON). Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsiooni kindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv seda väiksem on detonatsiooni oht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks kuulda on heledat mettalset kloppimist. Mootori detailid võivad puruneda. Hõõgsüüde Võib ka kaasneda detonatsiooniga kuid reeglina on eraldi. Mootor kuumeneb üle kui süüde on hilisem, põlemiskamber tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest. Mootor töötab edasi pärast süüte väljalülitamist. Oktaanarv võib olla märgitud bensiiniluugi siseküljele. Neste pliivaba bensiini tootjad väidavad, et kogu heitgaasi torustik peab 2korda kauem vastu. Küünalde iga on pikem etüüliga bensiiniga peaks olema küünalde iga olema 20k km
Õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. seda määratakse kas mootori või uurimismeetodil. Lühendid: RON / MON Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsioonikindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv, seda väiksem on detonatsioonioht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Kuulda on heledat metalset kloppimist.(klõbinat) Mootoridetailid võivad puruneda. Hõõgsüüde vüib kaasneda detonatsiooniga, kuid reeglina siiski eraldi. Mootor kuumeneb üle, kui süüde on hilisem, põlemiskamber on tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest. Mootor töötab edasi peale süüte väljalülitamist. Oktaanarv võib olla märgitud bensiinipaagi luugi siseküljele. Neste pliivaba bensiinitootjad väidavad, et kogu heitgaasi torustik peab 2x kauem vastu. Küünalde iga on pikem. Etüüliga bensiiniga peaks küünalde iga olema 20 000km.
suurem viskoossus. Bensiin Kasutatakse karburaatorite ja pritse mootorite kütteks. Kergesti aurustuv, põlev, värvitu vedelik. Koostise põhiosad on: süsinik ja vesinik, kahjuliku lisandina sisaldab väävlit. Bensiini tähtsaim kvaliteedi näitaja on detonatsiooni kindlus mida iseloomustab oktaaniarv. Mida suurem on oktaanarv seda suurem on detonatsiooni kindlus. Detonatsioon Kütuse ülikiire põlemine kuni 2000m/s. Tavaline kuni 30m/s. Detonatsiooniga kaasneb kloppimine, mootori ülekuumenemine, musta suitsu väljumine sumbutajast, detonatsioon põhjustab kolbide ja väljalaske klappide põlemist ja purunemist. Bensiini detonatsiooni kindlust saab tõsta lisandite kasutamisega. Bensiini stabiilsus iseloomustab teda kestva säilitamise seisukohalt. Määrdeained Jagunevad mootoriõlideks, transmisiooniõlideks ja konstidentseteks määreteks. Mootoriõlisi kasutatakse mootori õlitussüsteemides, transmisiooniõlisid kasutatakse
mitte seisata, jne.). Täiendavaks mureks on see, et turbo neelab kõvasti väljalaskesoojust auto käivitamisel saavutavad turbo järel paiknevad katalüsaatorid töötemperatuuri aeglasemalt, mis tekitab probleeme saastenormidega. Ülelaaderõhu ja võimsuse tõstmisele seavad lõpuks piiri mootori vastupidavus ning vahejahuti ja kasutatava kütuse võime võidelda kõrgete sisselasketemperatuuride ja detonatsiooniga. Võistlusmasinates saab selle piiri spetsiaalkütuste ja ülitõhusate vahejahutite abil lükata väga kaugele, kuid tänava ja eriti seeriaautos on mänguruum märksa väiksem ja kõrge erivõimsusega väikeste turbomootorite puhul osutuvad halvenevad kasutusomadused probleemiks juba enne selle piirini jõudmist. Järjestikku rakenduvad eri suurusega turbod, muutuva geomeetriaga turbiinid ja
Ammooniumtrijodiidi kristallid on jäledalt haisvad, punakaslillad kristallid, mis lõhustuvad väikseima kuumu-se, hõõrumise või löögi mõjul, kui nad on valmistatud puhtamaist ammooniaagist (ammooniumhüdroksiid) ja joodist. Sellised kristallid pidavat plahvatama, kui kärbes neil maandub või sipelgas sisse astub. Majapidamis-ammoniaak sisaldab teadagi piisavalt lisandeid, nagu seebid ja abrasiivained, sellest valmistatud kristallid plahvatavad loopimisel, muljumisel või kuumutamisel. Detonatsiooniga kaasneb kõva kärakas ja plahvatuskohale kerkib punakaslilla joodgaasi pilv. Kuna jood põhjustab korrosiooni ja plahvatus paiskab laiali ka tahkeid kristalle, siis hävib mistahes materjali pind, millel kahetsusväärne detonatsioon aset leiab. Ükskõik millega kokku puutudes jätab see järele igavesed ja inetud pruunikaspunased plekid. Ka gaasiline jood on kuri värk, kuna ta kahjustab kopse ja maha sattununa plekitab sealgi kõik täis.