nende vahelised seosed on deterministlikud funktsioonid. Tõenäosuslik süsteem (Probabilistic system) Tõenäosuslik süsteem on selline stohhastiline süsteem, mille vähemalt üks element või vähemalt üks seos elementide vahel on juhuslik, mida saab piisavalt täpselt kirjeldada tõenäosuslike karakteristikute abil ning mille kõik ülejäänud elemendid ja seosed on deterministlikud. Seega tõenäosuslik süsteem võib sisaldada deterministlikke elemente ja seoseid. Tõenäosusliku süsteemi käitumist ei ole võimalik täpselt ette prognoosida. Määramatu süsteem (Uncertain system) Määramatu süsteem on selline stohhastiline süsteem, mille vähemalt üks element või vähemalt üks seos elementide vahel on teatud intervallis määramatu ning mille kõik ülejäänud elemendid ja seosed on deterministlikud või tõenäosuslikult määratud. Määramatu süsteemi käitumist ei ole võimalik täpselt ette prognoosida ega
ärahoitavad, suurusjärgus mõned mSv/a, vähem kui deterministlike efektide läved kontrollitavad allikad Soovitusi rakendatakse ainult olukordade suhtes, kus kiirgusallikat v. kiiritusrada saab kontrollida. Iga allikas eraldi käsitletav ja ükski eraldivõetav kaitsetegevus ei toimi isiku kogudoosile allikas kõrvaldatakse (exclusion) regulatsioonist, kui: tekitatud doos on tühine doosi ja kontrollimisraskuste kombinatsioon nõuab Isikutel deterministlikke efekte tekitavate üksikkiirgusallikate kaitset käsitletakse väljaspool üldist kaitseskeemi Vastavalt Kiirgusseadusele jaotatakse kiiritus järgmistesse alagruppidesse: kutsekiiritus looduskiiritus elanikukiiritus meditsiinikiiritus avariikiiritus Õigustus Mitte ükski kiirgustegevus või allikas ei ole aksepteeritud kui see tegevuse tulemusena saadav kasu inimestele või ühiskonnale tervikuna ei ole suurem kui see kahju, mida
(d) irratsionaalne tunnetusprotsess 28. Formalloogiliselt õige mõtlemisprotsess (a) ei pea olema faktiliselt õige (b) pole kunagi faktiliselt õige (c) on alati ka faktiliselt õige (d) ei pea olema intellektuaalne protsess 29. Heuristiliste meetodite kasutamisel mõtlemisprobleemide lahendamisel (a) on lõpplahendus üheselt antud (b) on lahendus enamasti võimatu (c) kasutatakse kindlaid deterministlikke algoritme (d) toetutakse varem edu toonud lahendusvõtetele 30. Et keele süvastruktuur erineb keele pindmisest struktuurist, seda näitab (a) võimalus eri sõnu omavahel tõlkida (b) võimalus erinevaid mõtteid mõtelda ilma et kaassuhtlejad sellest aru saavad (c) võimalus sama mõtet sõnades erinevalt formuleerida (d) võimalus erinevat mõtet erinevalt sõnades formuleerida 31. Kõnekeskused asuvad aju
andmeid samal ajal, kui teine tööjaam andmeid vastu võtab. Dupleksedastus eeldab tingimata kahesuunalise liini kasutamist (liin, kus andmed saavad liikuda mõlemas suunas) Pöördumisviisid - Arvutivõrgu ülesehitamisel võib rakendada mitmeid meetodeid, vältimaks mitme arvuti üheaegset pöördumist (saadet) meediumi poole ja tagamaks kindlal ajahetkel ainult ühe arvuti töötamise saatjana, mida teised ei sega. Põhimõtteliselt võib eristada juhuslikke ja deterministlikke pöördumisviise. Esimesel juhul on reaalne, et mitu saatjat võivad töötada (tööd alustada) üheaegse ja neil tuleb konkureerida endale saateõiguse saamiseks (sellepärast räägitakse ka ,,konkureerivast” pöördumisest). Kui selline üheaegsest tööst tingitud sõnumite ,,kokkupõrge” avastatakse, siis arvutid katkestavad saatmise ja mõne aja möödudes püüavad seda uuesti alustada. Selle meetodi kaheks põhivariandiks on CSMA/CA (Local Talk) ja CSMA/ CD
See võimaldab siseelundite puhul viia protseduuri läbi ilma kirurgilise operatsioonita, mis oleks muidu ainus võimalus elundi juurde pääsemiseks. Peab aga märkima, et selliste protseduuride käigus võivad patsiendid saada doose vahemikus 10-100 mSv ja kui ei rakendata hoolikat abivahendeid või kontrolli, võivad sama suuri doose saada ka kirurgid. Mõnel taolisel juhul on protseduuride doosid olnud piisavalt kõrged, et kutsuda nii patsientidel kui kirurgidel esile deterministlikke tagajärgi. Tuumameditsiin Tuumameditsiini diagnostilise protseduuri korral antakse patsiendile radionukliide sisaldavat ainet ehk medikamenti, mida uuritav kude või organ omandab eelisjärjekorras. Medikamenti manustatakse süstimise, allaneelamise või sissehingamise teel. Manustatav radionukliid eraldab gammakiiri. Enamasti kasutatakse diagnostilistes protseduurides radionukliidi tehneetsium-99m, mille poolestusaeg on 6 tundi ja eraldatavate gammakiirte energia 0,14 MeV
Võib juhtuda, et kui see alus välja tuua, siis oleme tagasi reduktsionismis. Davidson. Kolm printsiipi: Põhjusliku vastastikmõju printsiip: „ vähemalt mõned vaimsed sündmused on põhjuslikus vastatikmõjus füüsiliste sündmustega“. Põhjuslikkuse nomoloogiline iseloom: „põhjuse ja tagajärjena seotud sündmused langevad rangete deterministlike seaduste alla“. Vaimse anomaalsus: „ei leidu rangeid deterministlikke seadusi, mille põhjal saaks vaimusündmusi ennustada ning seletada“. Vaimusündmused. Davidsoni järgi on sündmused partikulaarid – neil on oma toimumise aeg ning sellisena on iga sündmus kordumatu. Sündmus on vaimne, kui sellele saab tõeselt rakendada vaimseid kirjeldusi. Ekstensionaalsus. Mentaalsed on need vebrid, mis tekitavad mitteekstensionaalse konteksti. Ekstensionaalses kontekstis on samaosutuslikud terminid asendatavad tõeväärtust säilitades. 1
aine soojendamisel Keemiline dosimeetria Molekulide struktuurimuutused ja uute ühendite tekkimine Kalorimeetriline dosimeetria Temperatuuri tõus Bioloogiline dosimeetria Kromosoomide muutused Kiirguskaitse ülesanded Kiirguskaitse ülesandeks on 1. Vältida kliiniliselt olulisi kiirgusest tingitud deterministlikke tägajärgi, viies dooside piirangud allapoole deterministlike efektide tekkimise lävidoosi 2. Piirata stohhastiliste efektide tekke riski vastuvõetava tasemeni võrreldes sotsiaalsete vajaduste, väärtuste ja hüvede saavutamisega. Neid eesmärke on võimalik saavutada vähendades ekspositsiooni nii madalale kui see on mõistlikult ja vastuvõetavalt saavutatav, st järgides ALARA printsiipi (as low as