poolehoidjaid. Sotsiobioloogia Edward O Wilson. Suur osa inimese sotsiaalsest käitumisest on määratud geenide poolt. Geneetiliselt määratud käitumine on kujunenud inimliigi evolutsiooni käigus ja on aidanud kaasa meie esivanemate edukale ellujäämisele ja paljunemisele (st. geenide edasikandumisele). Tänapäeva inimeste käitumist juhivad need samad geenid. Sotsiobioloogia sai kohe peale tekkimist 1970ndatel suure kriitika osaliseks; seda kritiseeriti rassismis, seksismis, determinismis, parempoolsuses jms. Evolutsiooniline psühholoogia sotsiobioloogia uuem nimetus. Sotsioloogia kui institutsiooni ajalugu Senine käsitlus puudutas sotsioloogia teooria ajalugu. Aga oluline on vaadata põgusalt ka sotsioloogia kui sotsiaalse nähtuse (institutsiooni) ajalugu. Iga teaduse arengu juures on eriti olulised 2 aspekti selle teaduse õpetamine ülikoolides ja sellele teadusele spetsialiseerunud ajakirjad. Sotsioloogia õpetamise algus
Tõlgendamine on hinnangutest viidud! Väärtuskompass (eelhinnang teostest) juhib Kogetava-tõlgendatava kunstiteose valikut (kriteeriumid sõltuvad huvidest) ( vt Crittenden 1968, Meyer 1959) Tõlgendamise fookust (me ei ju tõlgenda igat asja teoses!) Magnetism: Suurel kunstil (väärtkunstil, meistriteostel jms) on tõlgenduslik külgetõmme! Eelhinnang on siin nomenklatuurne (kusagil on konkreetsed suurteosed). Erinevus V-determinismist pole selge. V-determinismis lähtub tõlgendaja pigem prognostilisest eelhinnangust, et teatud kunstil on teatud väärtus (valin sõjaromaani, sest sel eeldatavasti kõrge ajalooline väärtus) 8. Milles seisneb väärtusmaksimalism ja kuidas seda kritiseerida? Väärtusmaksimalism koosneb naudingu- ja seletus-maksimalismist. Naudingumaksimalismi järgi on tõlgendamise mõte ja eri tõlgenduste vahel valimise kriteeriumiks kunstivastuvõtja maksimaalselt suur nauding.
16. Pilk käitumise funktsiooni uurimisse. Selle suuna tormilise arengu põhjus ja eesmärk. Eriti kiiresti arenev suund seoses revolutsiooniliste ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul. Eesmärk käitumise kohastumusliku tähtsuse selgitamine 17. Peamised vaidlusküsimused käitumise funktsiooni uurimisel, nende lahendus. Käitumise geneetiline määratletus selle ületähtsustajaid on süüdistatud geneetilises determinismis. Loomade käitumise uurimise rakendatavus inimese käitumise seletamisel. Geenid ei määra kõike, aga on siiski tähtsad. Tänapäeval on vaidlusküsimused lahenenud. 18. Erinevate erialade uurijate huvide kattumine käitumise funktsiooni ja evolutsiooni uurimisel. Paljude uurijate huvid kattuvad. 19. Funktsiooni uurimise põhiprobleemid, eksperimentaalse ja mitte- eksperimentaalse lähenemise puudused.
kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet. Tuginedes oma praktilisele kogemusele määratles Gall kõigile võimetele vastavad kolju(aju)piirkonnad. Nende hulgas oli ka hävitamis- ja võitluskühmuke, mis pidi tõestama inimese kalduvust vägivallale ja vägivaldsele kuritegevusele. 19.sajandil said Galli frenoloogilised ideed populaarseks. Gall F.J. Gall (1758-1828) ta tegutses praktiseeriva arstina ning pidas frenoloogiateemalisi loenguid Viinis, süüdistatuna determinismis ja materialismis sunniti teda 1807 Viinist lahkuma, elu lõpuni töötas Pariisis. tuntuim nimi on Gall (Austria arst) 1810-1819 avaldas oma neljaköitelise "Närvisüsteemi anatoomia ja füsioloogia", kus esitas oma tervikliku doktriini à arvas, et kõik võimed, andmed, isiksuseomadused on kaasasündinud ning lokaliseeruvad inimese aju erinevates piirkonandes. Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata
Sotsiobioloogia Edward O Wilson (1929-) Suur osa inimese sotsiaalsest käitumisest on määratud geenide poolt. Geneetiliselt määratud käitumine on kujunenud inimliigi evolutsiooni käigus ja on aidanud kaasa meie esivanemate edukale ellujäämisele ja paljunemisele (st. geenide edasikandumisele). Tänapäeva inimeste käitumist juhivad need samad geenid. Sotsiobioloogia sai kohe peale tekkimist 1970ndatel suure kriitika osaliseks; seda kritiseeriti rassismis, seksismis, determinismis, parempoolsuses jms. Evolutsiooniline psühholoogia – sotsiobioloogia uuem nimetus. 18 Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui institutsiooni ajalugu Senine käsitlus puudutas sotsioloogia teooria ajalugu. Aga oluline on vaadata põgusalt ka sotsioloogia kui
annaabi.ee 
