HPLC süsteem koosneb kõrgsurve pumbast, dosaatorist, kromatograafilisest kolonnist, detektorist ja andmete töötlemise seadmest. HPLC-s kasutatakse edasi-tagasi liikuva kolviga pumpasid, mis varustavad kolonni eluendiga kindlal sagedusel. HPLC-s kasutatakse roostevabast terasest 2,1-4,6 mm sisediameetriga ja 30-300 mm pikkust kolonni, mille täidiseks on 3-10 μm läbimõõduga ebaregulaarse kujuga silikageeli osakesed. Retentsiooniaeg (tR) – aeg, mis kulub ainel kolonni sisenemise hetkest detektorini jõudmiseks. Retentsiooniaeg kasvab proportsionaalselt kolonni pikkusega. Eluendi retentsiooniaeg (t0) – aeg, mis kulub mobiilse faasi frondil kolonni läbimiseks. Teoreetiliste taldrikute kõrgus (H) – iseloomustab kolonni efektiivsust pikkusühiku kohta. Sõltub osakeste diameetrist. L- kolonni pikkus (mm): L H= N Teoreetiliste taldrikute arv ehk efektiivsus (N) - kolonni lahutamise efektiivsus. Mida suurem arv, seda kitsamad piigid. Sõltub kolonni pikkusest, statsionaarse
afiinsus) Teoreetilised taldrikud – Igal tasemel saabub uuritava aine tasakaal mobiilse ja stats.faasi vahel. Mobiilne faas kandub edasi järgmisele teoreetilisele taldrikule. Selektiivsus - parameeter, mis on seda suurem, mida erinevamad on kahe aine retentsiooniajad ja kitsamad nende piigid. Efektiivsus - kolonni iseloomustav suurus, mis sõltub piigi retentsiooniajast (aeg, mis kulub ainel kolonni läbimiseks (sissesüstimise hetkest detektorini jõudmiseks)) ja laiusest; Kuidas avaldub seos elueeruva aine retensiooniruumala tema jaotuskoefitsiendi (mobiilses ja statsionaarses faasis) kaudu Retensiooniruumala – mobiilse faasi ruumala, mis on vajalik ½ aine koguse elueerimiseks (väljaviimiseks) kolonnist; CS ( ) V R =V M + V =V M + K V S CM S Cs – konts statsionaarses faasis; Cm – mobiilses faasis
Peaks olema sama mis eelmine 42. Kuidas töötab röntgenkiirte detektor EDS analüsaatoris? EDS-s on röntgenkiirguse detektoriks Li legeeritud Si kristall, mis on töövõimeline ainult madalatel temperatuuridel Li suure difusioonivõime tõttu. Seetõttu on EDS detektori üheks osaks jahuti, milleks võib olla veeldatud lämmastiku (temp. -196° C) anum (eelmistel fotodel) või toimub jahutamine elektriliselt. Oma teel objektist detektorini võivad röntgenkiired neelduda ja hajuda detektori aknalt, kristalli metallist kattekihis, Si kristalli mitteaktiivses pinnakihis. Aktiivne mõõteala on 12,5 mm2 pindalaga ja 3mm paksune. Erineva energiaga röntgenkiired tekitavad Si kristallis samaaegselt energiaga proportsionaalseid laenguimpulsse, mida registreeritakse. Seega on võimalik kõiki keemilisi elemente määrata ÜHEAEGSELT. 43. Mida analüüsitakse lainepikkusdispersioon spektromeetriga?
järjestustega. Tulemusi anlüüsitakse statilistiliselt, et leida sobivaim vaste. 4. Mass-spektromeetria, NMR, röntgenstruktuuri analüüs, peptiidide keemiline süntees Mass-spektromeetria – analüütiline tehnika, mis võimaldab aineid tuvastada vastavalt nende massi ja laengu suhtele. (Tööpõhimõte: proov ioniseeritakse, mõned molekulid lagunevad laetud osakesteks, nende massi ja laengu suhe tuvastatakse aja järgi mis kulub detektorini jõudmiseks ning tekitatakse graafik, kus on näha erineva mass/laeng suhtega osakeste kontsentratsioon) NMR e tuumamagnetresonantsspektroskoopia – tehnika valgumolekuli struktuuri määramiseks, põhineb tuumamagnetresonantsil (teatud aatomituumad neelavad magnetväljas elektromagnetkiirgust ja emiteerivad seda uuesti kindla sagedusega), lähestikku asuvad aatomid
Idee on lihtne: väikse ava abil eraldada koonduvast valgusest väike osa, mis moodustab detekteeritava ruumala.Juhuslikult peale Minsky patendi aegumist valmistas esimese töötava konfokaalse mikroskoobi taani füüsik G. Fred Brakenhoff. Konfokaalse mikroskoopia suur eelis tavapärase optilise mikroskoopia ees on detektorisse jõudva info kogumine vaid fookusest ja selle lähiümbrusest. Ruumipiirkonda, kust valgus pääseb uuritavast objektist detektorini nimetatakse konfokaalruumalaks. Väljast poolt konfokaal-ruumala pärit valgus lõigatakse ära ava ja läätsede süsteemi poolt. Konfokaalne mikroskoop kogub valgust ellipsoidi kujulisest ruumalast. Tavalises mikroskoobis moodustub detektorile terav kujutis objektiivi fokaaltasandist. Fookust ümbritsevast ruumalast jõuab valgus samuti detektori fokaaltasandile, mis muudab saadava kujutise ümber fookuse hägusaks
Markeeringu kaitsekiht on õhuke ja sealt poolt rikneb plaat kergemini. Info kantakse plaadi pinnale radadena, mis paiknevad plaadi pinnal spiraalina (seest väljapoole). Radu on 20 000 pikkusega kuni 7 km. Lugemisel kasutatakse valgusallikana laserit. Laser juhitakse peegeldavale pinnale ning 75% valgusest peegeldub tagasi ja juhitakse detektorile. Põhipinnalt ja süvendist peegeldunud valgus on vastasfaasides ja summutavad teineteist (detektorini jõuab 10% valgusest). Seda üleminekut interpreteeritakse väärtusena 1. Kaks üleminekut ei saa olla kõrvuti, seetõttu tuleb teha nii, et koodi kahe ühe vahel on vähemalt kaks nulli. CD-R – ühekordselt kirjutatav optiline ketas. Sarnaneb CD-ROM-ile, kuid aluse ja metallkihi vahel on valgustundlikust orgaanilisest materjalist andmekiht. Kirjutamisel tekivad materjali kerge sulatamise tagajärjel valgust mittepeegeldavad alad, mille CD-seadme laser ära tunneb.
sõltuvus. · Liikumatu faas ehk statsionaarne faas kromatograafilise kolonni tahke peeneteraline täidis või täidisele (kandjale) kantud vedelik · Liikuv faas ehk mobiilne faas lahutatava ainete segu kolonnist läbijuhtimiseks kasutatav gaas (kandegaas), vedelik või ülekriitiline fluidum. · Retentsiooniaeg ainele iseloomulik kolonni läbimise aeg (sisestusest kuni detektorini) antud kromatografeerimise tingimuste juures. 37 2.B Spektroskoopilised meetodid Kaasajal kasutatakse ainete identifitseerimiseks, struktuuri uurimiseks, kvantitatiivseks analüüsiks ja puhtuse määramiseks väga erinevaid spektroskoopilisi meetodeid, mis kõik on seotud teatud lainepikkusega (või sagedusega) elektromagnetilise kiirguse toimega uuritavale ainele. Elektromagnetilise kiirguse puhul on tegemist laine kujul edasikantava