kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. * Tavapärase maž.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. * Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan- muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. TUNNUSJOONED * Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. * Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. * Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. *Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. PEAMISED ESINDAJAD * Claude Debussy (1862-1918) * Maurice Ravel (1875- 1937) * Manuel de Falla,Ottorino Respighi, C.Scott, Karol Szymanowski. * Eesti muusikas on impressionismilähedust: Heino Eller, Eduard Oja,Evald Aava,Mart Saare ja Kuldar Singi loomingus. “TÕUSEV PÄIKE” PILTE
saj. 70ndatel aastatel.. Muusikasse tuli impressionism 1890datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelanmuusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Ekspressionism sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline äärmuslike tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga.
Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan-muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt
Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. Eeskuju võeti ka Bali saare gamelan-muusikast, mida kuuldi Pariisi maailmanäitusel 1889. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt
Oluliseks muutus isiklike muljete edasiandmine loodusest, peened nüansid, valguse ja värvi mäng. Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy Debussy oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis. 1884-87 Rooma preemiaga seoses käks Rooma elama. 1887. alates elas Pariisis. Varajastest töödest on tuntuim Bergamasque süit. Keskmine periood (1890-1912), tekib
mäng. · Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. · Tavapärase maz.-min.-süsteemi asemel eelistati vanu helilaade, pentatoonikat, täistoonilist laadi. . · Instrumentidest eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. · Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. · Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. · Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. ,,väljus ruumist" Impressionistlik helikeel:koloriidiharmoonia, heledate tämbrite eelistamine, vanade laadide kasutus, meloodia killustatud motiivides, muutuv rütm, vaba vorm. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtam impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Varajased tööd kuni 1890. Tuntuim Bergamasque süit 1890.
ning kirglik ja rõõmus Tizian. Renessanss mujal Euroopas Saksamaal arenes trükigraafika, millest vanim oli puulõige, ja 15. sajandist uus filigraanne sügavtrüki tehnika vasegravüür. Uuendusi hakkas viljelema Matthias Grünevald, kelle loomingusse kuulub väljendusrikas Isenheimi altar. Andekas portreteerija oli Hans Holbein noorem, kes hiljem Inglismaal töötades maalis kuningas Henri VIII portree. Kõige värskem, töökam, jõulisem ja detailirikkam oli Albrecht Dürer, kes oma kunstiõpetuse teooriaga on sajandeid olnud eeskujuks. Tema loomingus on ohtralt ülipeeneid vasegravüüre, puulõikeid, õlimaale, joonistusi ja visandeid. Innustust sai Itaalias õppides ja täiendas oma teoseid saksa tõsiduse ja täpsusega. Madalmaade erinevus Itaaliast seisnes selles, et perspektiivi kujutati vaatlemise teel, mitte reeglite järgi, maaliti enam õlivärvidega (sealt levis üle Euroopa), mitte temperaga. Ajastu säravaimad
annaabi.ee 
