Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz.
Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel: - Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000-80 000 meest. Pihkvas moodustati Eesti Punaarmee(eestlaste vastu), staabiülem August Kork. - Ajutiselt õnnestus vallutada neil Petseri, Vastseliina, Räpina, Ruhja, Heinaste. Peagi murti Punaarmee rünnakuhoog. - Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz.
Tööerakond.Asutava Kogu esimeheks valiti sotsialist AugustRei.Esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman.Asutav Kogu võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest ja määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra. Eesti vägede suurpealetung 1919.a.mais Kindlustamaks Eesti julgeolekut,otsustas väejuhatus kanda lahingutegevuse väljaspool Eesti territooriumi.Esimesena läks maikuus Narva alt pealetungile Vene Põhjakorpus.Eesti väed toetasid seda operatsiooni dessantidega rannikul. Tänu Punaarmee madalale võitlusmoraalile sujus rünnak ootamatult edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile ka Pihva all.Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste ületulekut,tungisid Eesti väed kiiresti edasi,tõrjudes enamlased Velikaja jõe taha ja vallutades Pihkva.Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon,mille esialgseks eesmärgiks oli vaid Volmari ja Marienburgi hõivamine.Eesti ratsaväe läbimurre kujunes aga oodatust
normaliseeris olukorra ulatuslike repressioonide hinnaga · aprillis 1919 esimese Eesti parlamendi Asutava Kogu valimised. Eduakd olid pahempoolsed erakonnad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks sai August Rei ja valitsusjuhiks Otto Strandman. · Eesti vägede suurpealetung 1919 mais: Narva alt tungis peale Vene põhjakorpus, mida toetasid Eesti väed dessantidega rannikul; Eesti väed tungisid peale lõunarindel, vallutades Pihkva; lõunarindel tungiti peale ka Läti suunas ja jõuti Võnnu ehk Cesise alla. · Landeswehri sõda juuni-juuli 1919: 23. juuni eestlaste võit Võnnu all, hiljem hakati seda päeva tähistama Võidupühana. Eestlased jälitavad taanduvaid sakslasi Riiani. 3. juulil kirjutati alla vaherahu. Lätis taastus Ulmanise valitsus.
Eesti vägede suurpealetung Kindlustamaks Eesti julgeolekut, otsustas väejuhatus kanda lahingutegevus väljapoole Eesti territooriumi. See andnuks võimaluse jätta lahingutegevus Punaarmee vastu loodavate vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks ning tõmmata eesti polgud tagasi kodumaa piiridele. Esimeseks, kes läks maikuus Narva alt pealetungile, oli Vene Põhjakorpus. Eesti väed toetasid seda operatsiooni dessantidega rannikul. Kuna Punaarmee võitlusmoraal niivõrd madal oli, sujus rünnak ootamatult hästi hõivati Jamburg, Oudova ja Volossovo. Rahvaväe koosseisus tegutsev ingeri väeosa vallutas ajutiselt tugeva Krasnaja Gorka fordi, mille suurtükkidest oli võimalik tulistada Kroonlinna mereväebaasi. Peale seda asusid Eesti väed pealetungile ka Pihkva all. Kasutades osa Eesti Kommunistliku Kütidiviisi üksuste üleolekut, tungisid Eesti väed kiiresti edasi, tõrjudes
Rootsile oli jäänud laevastik. Veelgi enam loodeti rahvusvahelistele kombinatsioonidele Türgile (Vene riigi ammune vaenlane lõuna pool). Karl XII ajas asju nii, et Türgi kuulutas sõja 1710. a lõpus. 1711 piirati Vene väed sisse, Peeter I suutis türklastega kokkuleppele jõuda. Vene väed jõudsid 1712 Soome ja vallutasid selle. Sõtta lülitus ka Preisimaa. Hannover sai endale Bremeni ja Verdeni. Vene laevastik oli Rootsi vastu sedavõrd edukas, et 1718-19 käidi dessantidega Rootsis emamaad rüüstamas. 1718 algasid Ahvenamaal Vene-Rootsi läbirääkimised. Karl XII sai Norras surma. Troonile tõusis tema noor õde Ulrika-Eleonora, kes ajas teistsugust poliitikat. Põhjasõjaga paralleelselt toimus Hispaania pärilussõda (lõppes 1713-14). Suurbritanniast oli saanud Euroopa suurvõim ja tema ei olnud huvitatud sellest, et Venemaa jõuab Läänemereni. Riigi troonile oli tõusnud George I, kes hakkas intensiivselt diplomaatiliselt Venemaad ründama
annaabi.ee 
