Inimene ei torma joogi ega toidu kallale, vaid rahuldab oma vajadusi sündsust ja olemasolevaid võimalusi arvestades. 4 Emotsioonid ja tundmused avaldavad inimese elule väga suurt mõju. Ühtedel juhtudel nad suurendavad inimese energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu. Need on steenilised ehk aktiivsed emotsioonid ja tundmused. Teistel juhtudel nad suruvad maha organismi eluprotsesse, vähendavad energiat, desorganiseerivad tegevust. Need on asteenilised ehk passiivsed emotsioonid ja tundmused. (2,46-49) Üks ja sama inimene võib saada erineva emotsionaalse laengu sõltuvalt üleelatud tundmuse intensiivsusest ja iseloomust. Näiteks tormiline ja erutav rõõm on reipust andev tundmus. Öeldakse, et rõõmu pärast on inimesed valmis mägesid paigalt nihutama. Vaikne ja rahulik rõõm, mis vabastas inimese tööst ja muredest ning tekitab rahuigatsuse, on nõrgestav tundmus.
nõrgenemises. Kontsentratsioon e keskendumine väljendab valivuse sügavust, seda, kuivõrd foonisignaalid on teadvusest välja tõrjutud ja kuivõrd , vastupidi , olulised tähelepanu fookuses olevad signaalid või mõtted teadvuses domineerivad, laskmata kõrvalisesl teadvusesse tungida. Tähelepanu organisatsiooni all mõistame seda,kuidas eeltähelepanuprotsessid rühmitavad ja formeerivad ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja struktuure. Tähelepanu desorganiseerivad faktorid · Piisavalt tugev müra suurendab virgust, tähelepanu valivust, aga ka vigade arvu keeruliste ülesannete täitmisel. Müra toimel vähenevad kiire reageerimise täpsus ja lühimälu maht. · Ärevus ja pabistamine mõjuvad müraga analoogiliselt. · Amfetamiin suurendab virgust, selektiivsust, reaktsioonikiirust, kuid vähendab kiire reageerimise täpsust
nõrgenemises. Kontsentratsioon e keskendumine väljendab valivuse sügavust, seda, kuivõrd foonisignaalid on teadvusest välja tõrjutud ja kuivõrd , vastupidi , olulised tähelepanu fookuses olevad signaalid või mõtted teadvuses domineerivad, laskmata kõrvalisesl teadvusesse tungida. Tähelepanu organisatsiooni all mõistame seda,kuidas eeltähelepanuprotsessid rühmitavad ja formeerivad ajas ja ruumis eri elementidest ja objektidest tervikkooslusi ja –struktuure. Tähelepanu desorganiseerivad faktorid Piisavalt tugev müra suurendab virgust, tähelepanu valivust, aga ka vigade arvu keeruliste ülesannete täitmisel. Müra toimel vähenevad kiire reageerimise täpsus ja lühimälu maht. Ärevus ja pabistamine mõjuvad müraga analoogiliselt. Amfetamiin suurendab virgust, selektiivsust, reaktsioonikiirust, kuid vähendab kiire reageerimise täpsust Nikotiini mõjul virgus ja valivus ning reaktsioonikiirus suurenevad, kuid lühimälu maht
hävitatakse suur osa loodud tootlikke jõude ning puhkeb ületootmise taud. Kapitalismi tulemusena on "ühiskonnal liiga palju tsivilisatsiooni, liiga palju elatusvahendeid, liiga suur tööstus, liiga suur kaubandus. Ühiskonna käsutuses olevad tootlikud jõud ei ole enam kodanlike omandussuhete arendamise teenistuses; vastupidi, nad on nende suhete jaoks liiga võimsaiks muutunud, kodanlikud suhted on neile takistuseks; ja niipea, kui nad hakkavad seda takistust ületama, desorganiseerivad nad kogu kodanliku ühiskonna. ohustavad kodanliku omanduse olemasolu." Paramatult kapitalistlik areng muutub vastuoluliseks, kuna ta toodab rohkem kui ta ise suudab tarbida, kasumid langevad, areng seiskub, klassivastuolu teravneb, sest 1) inimtööjõud -- inimene -- muutub ostu-müügi objektiks ning väärtus sõltub puhtalt turutingimustest, 2) kapitalisti seisukohast on inimene kui tooraine, mida ta ostab sisse ja seega ei ole kapitalist
o. saama kodanlasteks. Ühesõnaga, ta loob endale maailma oma näo järgi." Kapitalismi tulemusena on "ühiskonnal liiga palju tsivilisatsiooni, liiga palju elatusvahendeid, liiga suur tööstus, liiga suur kaubandus. Ühiskonna käsutuses olevad tootlikud jõud ei ole enam kodanlike omandussuhete arendamise teenistuses; vastupidi, nad on nende suhete jaoks liiga võimsaiks muutunud, kodanlikud suhted on neile takistuseks; ja niipea, kui nad hakkavad seda takistust ületama, desorganiseerivad nad kogu kodanliku ühiskonna." Klassivastuolu teravneb, sest inimtööjõud -- inimene -- muutub ostu-müügi objektiks, kelle väärtus sõltub puhtalt turutingimustest. Kapitalisti seisukohast on inimene kui tooraine, mida ta ostab sisse ja seega ei ole kapitalist kohustatud talle rohkem maksma kui, et temas elu sees hoida: "Kulud, mida tööline põhjustab, piirduvad seepärast peaaegu ainult elatusvahenditega, mida ta enda ülalpidamiseks ja oma soo jätkamiseks vajab
annaabi.ee 
