anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaalse elu valdkonna suhtes. nt. majandussotsioloogia, kuritegevus sotsioloogia, õigussotsioloogia Mis on ühiskond? inimeste kogum (Karl Marx, Herbert Spencer) normatiivide süsteem (Max Weber) mõtleva inimese tegutsemise resultaat (Max Weber) (NB
2) intensiivistamise riitused – viiakse läbi kriisi ajal, et lahendada (nt põud –vihmariitused, jahiõnneriitused). Maagia - kontaktmaagia, objektid mis on kunagi kokku puutunud jätkavad mõjutamist ka pärast lahutamist (juuksed, küüned). Elusolendit saab nendega mõjutada. -analoogiamaagia, sümpateetiline maagia sarnane tekitab sarnast Nõidus – maagiline tegevus, suunatud halva tegemiseks. Kultuurimuutused: individualiseerumine ja kultuuriline desorganisatsioon - Robert Redfield (1941) – funktsionalist Väikesed ük- d/isoleeritud kogukonnad lülituvad suurtesse ük-sse. Modernses maailmas olulisem indiviid, pole vaja kogukondi et hakkama saada. Innovatsioon – eliit pakub kultuuriprobleemidele innovaatilisi lahendusi. Ideed mille kaudu ük paraneb, muutub. Positiivne kultuurimuutus. Akulturatsioon – domineeriva ük mõju vahetus kontaktis, väiksem ühiskond loobub oma kultuurist suurema kasuks, võetakse üle teine kultuur ellu jäämise nimel
Sotsiaalse struktuuri teooriad Chicago sotsioloogid Robert Park ja Ernest Burgess märkasid, et linn jaguneb vöönditeks: • 1 – ärilinnaosa (central business district); • 2 – muutuv vöönd (transitional zone) – sotsiaalse desorganisatsiooni piirkond; • 3 – töölisklassi linnaosa (working class zone); • 4 – keskklassi linnaosa (residential zone); • 5 – äärelinn (commuter zone). Sotsiaalne desorganisatsioon, sotsiaalne lagunemine. • Märgib seisundit, kus traditsiooniline inimestevaheline mõistmine, konsensus on katkenud või kadunud. Sotsiaalne desorganisatsiooniseloomustab suurlinna lagunenud, isoleeritud, mobiilset ja anonüümset eluviisi. Sotsiaalse desorganisatsiooni puhul on vanad kombed kadunud, traditsioonilised institutsioonid, nt kirik ja kool, on oma mõjujõu kaotanud ning tulevast elu on võimatu ette arvata (Laine 1997: 38). •
Fukntsionalistlik vaade: Ka teise lähenemiste pooldajad näevad muutumisi, sh ka funktsionalistid, kes jälgivad rohkem kaasaega, aga panevad ka siiski muutusi tähele. Malinowski: Kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus, ehk siis selle sotsiaalne, vaimne ja aineline tsiilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise. Malinowski sõnul on kultuur muutuv nähtus. Robert Redfield (1941): individualiseerumine ning kultuuriline desorganisatsioon Uuuris külakogukondi ja leidis, et väikesed, isoleeritud külakogukonnad satuvad järjest suuremasse kogukonda ning toimub individualiseerumine, üksikisik tõuseb järjest rohkem esile. Kultuurimuutuste liigid 1 · Innovatsioon kultuurimuutused toimuvad läbi innovatsioonide, uuenduste. Mõeldakse välja midagi uut, laenatakse kusagilt teisest ühiskonnast mingi kultuurielement mida seni ei tuntud ja laenava ühiskonna seisukohast on see uuendus.
ühiskondades. 11. loeng Kultuurimuutused Evolutsionistlik vaade: · metslus barbaarsus tsivilisatsioon · animism polüteism monoteism Funktsionalistlik vaade Malinowski: ,,Kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus, ehk siis selle sotsiaalne, vaimne ja aineline tsivilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise." Robert Redfield (1941): individualiseerimine ja kultuuriline desorganisatsioon. Kultuuriline ühtsustunne kaob, kollektiivne kultuur kaotab tähtsuse urbaniseerumine, individualiseerumine. Kultuurimuutuste liigid · Innovatsioon seletab seda, miks üldse kultuurimuutused tekivad. Innovatsioon on muutuste põhiline mehanism progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi. Võimekate indiviidide uuendused võetakse kollektiivi poolt vastu. · Akulturatsioon senisest kultuurist loobumine
Kõige aluseks on tehnoloogia areng. Funktsionalistlik vaade: Puudub ajaline mõõde, rõhk kaasajas. Kultuuriline muutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus e sotsiaalne, vaimne ja aineline tsivilisatsioon muudetakse ühest tüübist teise. Muutus toimub kiiresti ja kõigis valdkondades. See toimub pidevalt. Robert Redfield: külakogukondade isoleeritus ja autonoomia on kadumas toimub individualiseerumine ning kultuuriline desorganisatsioon. Tekivad suured homogeensed kogukonnad, kaovad kultuurilised omapärad. Indiviidi enda valikud ja eristumine muutub olulisemaks, sest kollektiivsed väärtused on kadumas. Kultuurimuutuste liigid: · innovatsioon kultuuri rakendatakse uudseid nähtusi ja tegevusviise. Tehakse selleks, et muuta elu paremaks, leida probleemidele lahendusi. Muutusi pakub välja kultuuri eliit, mõned muutused võetakse vastu, mõned mitte. Muutused toimuvad läbi uuenemise
annaabi.ee 
