sümbol. Peirce sõnul seisneb sümboli väärtus selles, et ta annab meie mõtetele ja tegevusele ratsionaalse mõõtme ning võimaldab meil ennustada tulevikku. - PÄRISNIMED Pärisnimed on märgid, millel on laiendklass selle osutatava jaoks. Indiviididele, keda märgitakse mingi pärisnimega, ei omistata ühtki omadust, v.a fakt, et nad sellele nimele reageerivad. Nimetused on samastajateks kutsutava märgiperekonna liikmed, millel on kaks allkategooriat: indikaatorid ja deskriptorid. - SÜMPTOMID Semiootikas vaadeldakse sümptomeid haiguse märkidena. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui see kuulub kliinilise diskursuse konteksti. Sümptom ei pea viitama haigusele, ka tervisest pakataval inimesel on sümptomid. Sümptomite eripäraks on see, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi jaoks erinevad. - SEMIOOSIS Semioosis ehk semioos on märgiprotsess. Peirce'i järgi on semioos triaadne protsess, potentsiaalselt lõputu interpretatsiooniahel
Sabatöö meelevaldsus koertel, kassidel ja hobustel. Lihasööjad putukad, kus isane pakub emasele enne paaritumist tühja õhupalli lootuses ise terveks jääda. 10. PÄRISNIMED Märk, millel on laiendklass selle osutatava jaoks. Indiviididele, keda märgitsetakse mingi pärisnimega, ei omistata mingit ühist omadust, va fakt, et nad kõik reageerivad sellele nimele. Nimetused on samastajateks (identifiors) kutsutava märgiperekonna liikmed, millel on kaks allkategooriat: indikaatorid ja deskriptorid. Inimindiviide identifitseeritakse verbaalselt tõendatavate nimekandjatega (namors) nt isikunimi või ainukordne isikukood ning hulga mitteverbaalsete indikaatoritega (millede abil võib surnukeha ära tunda). Kõik loomad levitavad stabiilset "samastajate" voogu. Ainuisikustamine. Kui partner puudub, teeb äänud lind helisid, mida tavaliselt peetakse partneri omadeks. Tulemuseks on, et partner tuleb tagasi, justkui kutsutaks teda nimepidi
paaritumist tühja õhupalli et teda ära ei söödaks. Täiesti meelevaldne märk. 6) Nimi- märk, millel on laiendklass selle osutatava jaoks. Indiviididele, keda märgitsetakse mingi pärisnimega (ainsuslikud märgid), ei omistata mingit ühist omadust, v.a fakt, et nad kõik reageerivad sellele nimele. Nimetused on samastajateks (identifiors) kutsutava märgiperekonna liikmed, millel on kaks allkategooriat: indikaatorid, mittelingvistilised ripatsid nimekandjatele ja deskriptorid (samastajad, mis kirjeldavad paiknemist). Inimindiviide identifitseeritakse verbaalselt tõendatavate nimekandjatega (nt isikunimi või isikukood) ning hulga mitteverbaalsete indikaatoritega (millede abil võib surnukeha ära tunda). Kõik loomad levitavad stabiilset ,,samastajate" voogu, s.o. esitusi, mis identifitseerivad nende allikat. Ainuisikustamine. Kui partner puudub, teeb jäänud lind helisid, mida tavaliselt peetakse partneri omadeks
Monosahhariidide molekuli ehitus - hemiatsetaalid ja hemiketaalid. D,L- ja S,R isomeeria, anomeersed vormid, teised stereoisomeerid. Molekulide esitamine Fischeri ja Haworth'i projektsioonidena. Monosahhariidide tähtsamad esindajad (struktuurid: glükoos, fruktoos, riboos). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on aldehüüdid või ketoonid, mis sisaldavad vähemalt ühte hüdroksüülrühma. D- ja L-suhkrud on enatiomeerid. Looduses esinevad peamiselt D-konfiguratsiooniga suhkrud. D,L-deskriptorid määravad kõrgeima järjekorra numbriga stereogeense süsiniku konfiguratsiooni. 3. Monosahhariidide derivaadid: suhkurhapped, suhkuralkoholid, desoksü- ja aminosuhkrud, suhkrute estrid, glükosiidid. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto-või aldehüüdrühma asemel. Suhkuralkoholid: hüdroküülrühm C-1 asendis. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi asendatud vesinikuga. Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadest on fosforüleeritud.
Nn. evolutsiooniline süstemaatika möönab parafüleeti- liste taksonite lubatavust, s.t. võimalust evolutsiooni käiku kujutavat süsteemi "parandada" subjektiivselt hinnatud sarnasuse arvestamisega. Sel- lest seisukohast kinni pidades on mistahes meie loodud taksoneid suvaliselt välja jättev rühm "monofüleetiline" - näiteks perekond, millesse on ühenda- tud ainult jänes, inimene ja lehm. 4. Tunnused ehk atribuudid (filosoofia termin, tähistab olulisi tunnu- seid) ehk deskriptorid ehk (feneetilise klassifitseerimise algoritmides) muutujad võimaldavad isendeid ja taksoneid iseloomustada, kirjeldada ja klassifitseerida. Kuni kaunis hiljutise ajani liigitati tunnuseid süstemaa- tika õpikuis selle järele, millisest valdkonnast või millist uurimismee- todit kasutades need on saadud (morfoloogilised, anatoomilised, ultrastruk- tuuri, biokeemilised jne. tunnused). Tunnuste hindamisel on eelduseks nende pärilikkus
Täiesti meelevaldne märk. NIMI -- märk, millel on laiendklass selle osutatava jaoks Indiviididele, keda märgitsetakse mingi pärisnimega (ainsuslikud märgid), ei omistata mingit ühist omadust, v.a fakt, et nad kõik reageerivad sellele nimele. Nimetused on samastajateks (identifiors) kutsutava märgiperekonna liikmed, millel on kaks allkategooriat: indikaatorid, mittelingvistilised ripatsid nimekandjatele ja deskriptorid (samastajad, mis kirjeldavad paiknemist). Inimindiviide identifitseeritakse verbaalselt tõendatavate nimekandjatega (nt isikunimi või isikukood) ning hulga mitteverbaalsete indikaatoritega (millede abil võib surnukeha ära tunda). Kõik loomad levitavad stabiilset ,,samastajate" voogu, s.o. esitusi, mis identifitseerivad nende allikat. Ainuisikustamine. Kui partner puudub, teeb jäänud lind helisid, mida tavaliselt peetakse partneri omadeks. Tulemuseks
annaabi.ee 
