süsteemidega. Lähtuvalt sellest, ei ole tänapäevalgi täielikku kindlust tuumakatastroofi eest, kuigi avarii tõkestamiseks on kasutusel mitmekordsed turvasüsteemid. Teine kasutus- ja arendusvaldkond on sõjanduses keemiliste relvadena, mis andis ka suure tõuke tuumaenergia arendamisele II maailmasõja ajal ja tänu millele on tuumaenergeetiline tehnoloogia jõudnud tänapäevasele tasemele. Kuigi ülemaailmne desarmeerimisega on vähendatud oluliselt tuumalõhkepäid, käib pidev massihävitusrelvade arendamine tänapäevalgi. Mitte küll suure löögitugevuse eesmärgil, kuivõrd täpse ja piiritletud rünnakuga. Kuid kui kunagi peaks tuumasõda tulema, on sellel siiski hävitav jõud peale inim- ja tehnikakahjude ka maailma ökosüsteemile. Tuumaenergia omab väga suurt tähtsust tänapäeva ühiskonnale, kuna tegemist on tehnoloogiaharuga, mis on alles arengujärgus
Lhimaa ja keskmaa relvastust nimetatakse taktikaline relvastus. Kaugmaa relvastus on strateegiline relvastus. See puudutab tuumarelvastust. Kandur - kannab tuumarelva. Nsv Liidul oli rohkem allveelaevasid,USAl oli rohkem lennukeid. See oli tingitud riikide geograafilisest asendist. Nukogude allveelaevad olid pidevalt USA ranniku res valvelolekus. USAl olid tehnoloogilised oskused paremad. Vidurelvastumise periood 1946-1957 1957 hakati rkima, et oleks vaja desarmeerimisega tegelema hakata. Midagi ei tehtud, aga teema tstatati. Esimese reaalse lepinguni juti 1963. Tuumakatsetuste osalise keelustamise leping. See leping tegelikult ei aidanud piirata uute relvaliikide vljattamist. 1960ndatel aastatel Tuumarelvade leviku tkestamise leping. Olemasolevad tuumariigid jvad tuumariikideks, aga teised riigid kes alla kirjutasid, lubasid, et nemad endale tuumarelva ei loo. Hiljem mned sellest taganesid. 1972 SRP-1 - Strateegilise Relvastuse Piiramise leping
Toetame tugeva kodanikuühiskonna kujunemist ja elanike sisulist kaasamist otsuste tegemisse. Tagame kodanikuühenduste tegevuskulude ja ettevõtmiste stabiilse ning püsiva rahastamise./4/ Välis- ja kaitsepoliitika Globaliseerunud maailmas ei suuda ükski Euroopa Liidu liikmesriik üksi toime tulla ohtude ja väljakutsetega: sõjalise ja tsiviilkriisi ohjeldamisega, energiavarude ja rahvusvahelise kaubanduse tagamisega, relvastuskontrolli ja desarmeerimisega, võitlusega terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu, kliimamuutustega kaasnevate probleemidega, vaesusega ja inimõiguste rikkumisega. Keskerakond pooldab aktiivset ja järjekindlat, ühistel väärtustel põhinevatest seisukohtadest lähtuvat välispoliitikat ajavat Euroopa Liitu. Lisaks transatlantiliste suhete olulisusele rõhutame Euroopa Liidu naabruspoliitika ja seda tugevdavate meetmete igakülgse arendamise olulisust. Siinkohal peame eriti vajalikuks idapartnerluse
2. respekteerida kõiki piire 3. toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid 4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kohustusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik – demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus). Inimõiguste demokraatlik areng! Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki. Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms). Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada – kui riigile omased tunnused puuduvuad. 1) tekib nn ebaseaduslik riik – Lõuna-Rodeesia – kuulutas iseseisvust, valitsejateks
2. respekteerida kõiki piire 3. toetada demokraatiat ja õiugsriigi põhimõtteid 4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kouhstusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus). Inimõiguste demokraatlik areng! Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki. Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms). Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada kui riigile omased tunnused puuduvuad. 1) tekib nn ebaseaduslik riik Lõuna-Rodeesia kuulutas iseseisvust, valitsejateks valged,
2. respekteerida kõiki piire 3. toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid 4. kaitsta inimõigusi 5. respekteerida RÕ-ga pandud kohustusi (Helsingi kompakt, Pariisi harta). Riik demokraatlik õigusriik, kus on vabad valimised ja austatakse inimõigusi. ÜRO põhimõtted: 1. respekteerida ÜRO hartat 2. garanteerida kõiki rahvusvahelisis ja etniliste rahvaste õigusi 3. respekteerida piire 4. aktsepteerida kohustusi, mis on võetud desarmeerimisega (USAl polnud seda punkti) 5. kohustada end lahendama tülisid (Rahvusvahelises Tribunali või Vahekohtus). Inimõiguste demokraatlik areng! Riiki ei saa kohustada tunnustama teist riiki. Kui ei tunnusta, peab siiski teist riiki respekteerima (nt piire jms). Rahvusvahelise normi alusel võib olla kohustus mitte tunnustada kui riigile omased tunnused puuduvuad. 1) tekib nn ebaseaduslik riik Lõuna-Rodeesia kuulutas iseseisvust, valitsejateks
annaabi.ee 
