reaktsiooni, lööve ise ei ole enam nakkav. · Sügeliste tüsistusena võib tekkida nahapõletik, mis võib olla tingitud lestast endast, kratsimisest või ravivahenditest. Raviks kasutatakse baaskreeme (kaitsekreemid) ja paikseid steroide (hormoonravimid). · Diagnoos ei pruugi olla õige. Sügelisi võib kergesti segi ajada mitmete teiste seisunditega, eriti nahapõletiku e. dermatiidiga. Mõnikord ravitakse sügelisi "igaks juhuks", et vältida ülekannet teistele inimestele. · Ravile allumatus. Harva võivad sügelised olla väga resistentsed ravivahendile. Sellisel juhul tuleks kontakteeruda arstiga ja tõenäoliselt määratakse teine ravim. Kuidas sügelisi vältida Sügelisi on raske vältida. Kui keegi lähedastest on nakatunud tuleb kindlasti end samaaegselt profülaktiliselt ravida
Seborroiline dermatiit imikutel tekib kuni 6.elukuuni ja esineb harilikult nn.titekõõma kujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenla-aukude ja kubeme piirkonnad. Kõõm on seborroilise nahapõletiku mitte-põletikuline, kergem vorm, mille korral võib täheldada ketendust juustega kaetud peanahal. Kaua aega peeti haiguse põhjuseks liigset rasu tootmist, kuna haiguskolded tekivad kõige sagedamini rasusemates nahapiirkondades. Hilisemad uuringud on näidanud, et seborroilise dermatiidiga patsientidel ei eritu rohkem rasu. Teatud piirkondades hakkab nahk end normaalsest kiiremini taastootma, mis ilmneb ketendusena. Nahalööve võib tekida igal ajal ja näiliselt mingi põhjuseta, kuid pole kahtlust, et on olemas faktorid, mis kutsuvad esile haiguse ägenemise. Aastaaja muutused. Haigus tavaliselt halveneb talvel, kui UV-kiirgus on väiksem. UV-kiired teatavasti aitavad vähendada naharakkude kiirenenud paljunemist, mistõttu patsiendi seisund on parim suvel
Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Seboroilist dermatiiti esineb kõige sagedamini 18-40-aastastel inimestel, meestel sagedamini kui naistel. Lööbed tekivad periooditi, tavaliselt ootamatult. Probleem võib kesta aastaid. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Kaua aega peeti haiguse põhjuseks liigset rasu tootmist, kuna haiguskolded tekivad kõige sagedamini rasusemates nahapiirkondades. Hilisemad uuringud on näidanud, et seborroilise dermatiidiga patsientidel ei eritu rohkem rasu. On inimesi, kelle on väga tugev rasueritus, kuid see ei arene kunagi seborroiliseks dermatiidiks. On leitud, et üks põletikku soodustav faktor seborröadermatiidi korral on inimese nahal elav seen Pityrosporum ovale. Seda kinnitab ka hea raviefekt ketokonasooliga. Pärmseen toitub naharasust, lõhustades selle endale seeditavateks vabadeks rasvhapeteks, mis omakorda kahjuks ärritavad nahka ja tekitavad põletikku
liigeste painutuspiirkondades) Allergiline nohu- väljendub aevastusena, nina sügelusena ja limase nohuna, sellega kaasneb sageli allergiline konjunktiviit (silmade sügelus, märgumine, punetus ja turse) Astma- avaldub lastel pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kidunete ja vilinatena. 3. Milliseid dermatoallergoose võib esineda lapseeas? Nõgeslööve ja atoopiline dermatiit, allergiline turse, ekseemid 4. Kirjelda atoopilise dermatiidiga lapse naha leidu? See avaldub sügeluse ja punetusena naha eri piirkondades. Võib levida kogu kehale, sageli nahk kratsitud ja infitseerunud. Väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuspiirkondades ja noorukitel lisaks sellele ka tuharatel ja reite tagapinnal. Talvel võib esineda kämmaldel ja jalataldadel. 5. Selgita pollinoosi mõistet-olemust. Pollinoos ehk heinapalavik on haigus, mille põhjuseks on ülitundlikkus puude ja taimede õietolmu suhtes
· töökeskkonna puhtuse säilitamine - verega ja teiste kehavedelikega saastumise kohene likvideerimine; · saastunud jäätmete (eriti teravate-torkavate vahendite) asjakohane kogumine; · nahavigastuste katmine veekindla plaastriga enne tööülesannete täitma asumist. Kokkupuutejuhtum on nahkaläbiva vigastuse (nõelatorke või vigastuse muu terava vahendiga), limaskesta, konjunktiivi või kahjustunud (lõhenenud, abrasioonidega või dermatiidiga) naha kontakt vere või teiste potentsiaalselt nakkusohtlike materjalidega. Terve või eelnevalt kahjustatud nahapinna kokkupuutel nakkusohtliku materjaliga tuleks: · uhtuda nahale sattunud materjal rohke jooksva veega, · seejärel pesta vastav piirkond pesuvahendi ja veega ning loputada jooksva veega. 4 Nahkaläbivate vigastuste korral tuleks:
annaabi.ee 
