jooksevad kiiresti toidu otsinguil ringi Eelistab tiibadele jalgade kasutamist Koht ökosüsteemis Putukad on toidulülis tähtsuselt teisel kohal, seega ka kõrvahark on toiduks väga paljudele liikidele Kõrvahark hävitab arvukalt paljude kahjurputukate ning lestade mune, vastseid ja valmikuid (üks täiskasvanud isend võib öö jooksul ära süüa üle 1000 lehetäi) Kasutatud allikad Kastinje, V. Selts: Nahktiivalised (dermaptera). Külastatud aadressil http://www.zbi.ee/satikad/putukad/nahk/nahk.htm Hiiesaar, K. (2009). Kõrvahark on pigem sõber kui vaenlane. Külastatud aadressil http://www.aialeht.ee/news/aialeht/taimehaigused/article. php?id=25276197 Martin, M., Toom, M., Kokassaar, U. (1998). Bioloogia VIII klassile. Tallinn: Avita. Remm, H. (Toim). (1984). Loomade elu. Selgrootud III. Tallinn: Valgus.
18 Viistäpp Mardikalised 15.07.2010 Oidrema Oder + Lepatriinu Coleoptera viljapõld Coccinella quinquepunctat a 19 Kiilassilm Võrktiivalised 15.07.2010 Oidrema - + Chrysoperla Neuroptera aknalaud carnea 20 Kõrvahark Nahktiivalised 15.06.2010 Raja tn - + Forficula Dermaptera auricularia * Kahjustav staadium: + kahjustab või on kasulik valmikustaadiumis o kahjustab või on kasulik vastsestaadiumis Kogu koostaja: Martin Erismaa 19.08.2010
LÜLIJALGSED Hulkjalgsed Harilik kivihark Kivihark Sadajalgsed Putukad Lülijalgsed Loomad Lithobius forficatus Lithobiidae Lithobiomorpha Chilopoda Insecta Arthropoda Animalia Harilik kõrvahark Kõrvahark Nahktiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad Forficula auricularia Forficulidae Eudermaptera Dermaptera Insecta Arthropoda Animalia Ämblikulaadsed Majaämblik Lehterämbliklased Ämblikulised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad Tegenaria domestica Tegenaria domestica Agelenidae Araneae Arachnida Arthropoda Animalia Vesiämblik Ämblikulised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad
alamklass tiibputukad alamhõimkond (Pterygota) kuuejalgsed (Hexapoda) kiililised (Odonata), putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) alamselts sihiktiivalised (Orthoptera) putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda) alamklass tiibputukad (Pterygota) nahktiivalised putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda), (Dermaptera) alamklass tiibputukad alamhõimkond (Pterygota) kuuejalgsed (Hexapoda) nokalised (Hemiptera), putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda), alamselts lutikalised alamklass tiibputukad alamhõimkond Heteroptera) (Pterygota) kuuejalgsed (Hexapoda) liblikalised (Lepidoptera) putukad (Insecta), lülijalgsed (Arthropoda),
Vastsed kehakujult sarnased valmikutega; on röövtoidulised (sääskede, kihulaste ühepäevikuliste vastsed); hingamine läbi kehapinna 8. O. Saltatoria (Orthoptera) – sihktiivalised Eestis 39 liiki MORFOLOOGIA 2 – 200 mm Haukamissuised hüpognaatsed; keha pikenenud ja külgedelt kokku surutud; 2 paari tiibu; III jalgadepaar – hüppejalad; isastel 2 urujätket, emastel mõõgakujuline muneti. ELUVIIS/KOHT Enamasti taimtoidulised; tekitavad heli 9. O. Dermaptera – nahktiivalised Eestis 2 liiki MORFOLOOGIA 3 – 85 mm Tundlad niitjad; urujätked saagi haaramiseks ja enesekaitseks; II ja III tagakeha segmendil mürginäärmad ELUVIIS/KOHT öise eluviisiga soojalembesed ja valguskartlikud; peamiselt maapinnal; emane muneb ühe kogumi mune ja valvab neid, vastsed jäävad emase hoole alla = lõimetishoole. 10. O. Blattodea – prussakalised Eestis 5 liiki MORFOLOOGIA 2,5 – 100 mm
laiad. Tiivad sageli pikad, ulatuvad üle tagakeha tipu. Tagakeha piklik, koosneb 10 lülist, lõppeb urujätkega. Emastel esineb muneti. Tagakeha tipul lühikesed urujätked. Kuuluvad vaegmoondega putukate hulka; vastsed valmikutega sarnased, erinevused tiibade ehituses. Iseloomulik autonoomia putukas rebib end vaenlase lõugade vahelt ära, kaotades mõne kehaosa. Kõige rohkem sihktiivalisi elab troopilistes ja subtroopilistes maades, kuid ka Eestis (39 liiki). Selts: Nahktiivalised (Dermaptera) Suurus varieerub 5-50 mm. Pikk, sihvakas keha; lamenenud. Kehakate kitiniseerunud, sile, ühevärviline. Värvus varieerub kollakast mustani. Pea südamekujuline, vabalt liikuv. Ettepoole suunatud haukamissuised. Tundlad
Nende vastastikusel hõõrumisel tekib heli, mida tugevdatakse resonaatori abil (nn tiivapeegel). Kuulmisorganid eesjalgade säärtes. Heinaritsikas Decticus verrucivorus, harilik lauluritsikas Tettigonia cantans, kaerasori Gryllotalpa gryllotalpa, toakilk Gryllus domesticus. Alamselts: Tirtsulised ehk lühitundlalised Caelifera Tundlad kehast lühemad. Heli tekitavad jala hõõrumisega vastu tiiba. Käristaja Psophus stridulus, täpiksitrs Tetrix bipunctatus. Selts: Nahktiivalised Dermaptera Nahktiivalised on keskmise suurusega (5 kuni 40 mm), saledad, saagi haaramiseks ja enesekaitseks kujunenud tangjate tagakehajätketega (cerci) putukad. Eesmised kattetiivad on lühikesed, tagumised lennutiivad pikad ning need volditakse kattetiibade alla pikisuunas kaks korda kokku. Teisel ja kolmandal tagakeha segmendil on mürginäärmed. Liigid öise eluviisiga, niiskuse ja soojalembesed, valguskartlikud, esineb tigmotaksis.
annaabi.ee 
