Koostas: Tartu 2005 Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................lk.3 2. Mis on depressioon?...............................................................................lk.4 3. Sümptomid ja tunnused..........................................................................lk.5 4. Depressiooniravi.....................................................................................lk.8 5. Kokkuvõte.............................................................................................lk.10 6. Kasutatud kirjandus...............................................................................lk.11 2 Sissejuhatus Töövõimetuse põhjustajatena on depressiivsed häired maailma edetabelis
kolme kuud toob peaaegu alati kaasa depressiooni sümptomite taastekke. Kui depressioon hakkab korduma, on tavaliselt iga järgmine haigestumine eelmisest raskem. Depressioon võib halvendada ka samal ajal esinevate teiste haiguste kulgu ja nendest paranemist.Umbes kolme aasta jooksul pärast depressioonist paranemist on pooled patsientidest uuesti haigestunud. 10– 15 aasta vältel toimunud jälgimisel on uuesti haigestunuid isegi 75–87%. On teada, et tõhusamaks muutunud depressiooniravi aitab vältida haiguse kordumist. Mida kauem jätkatakse ravi peale depressiooni sümptomite kadumist, seda pikem on sümptomitevaba periood. Tänapäeval soovitatakse depressiooni ravi jätkata vähemalt pool aastat pärast sümptomite kadumist, et vältida kiiret sümptomite kordumist. Ennetava ravi abil võidakse mõjutada korduvate depressiooniperioodide ilmnemist, kestust ja sümptomite intensiivsust. Ennetavat ravi tasub kaaluda juhul, kui patsiendil on olnud kolm või enam
6. Abi andmine meeleoluhäirete korral Meeleoluhäirete raviks kasutatakse medikamente (nt antidepressandid ja meeleolu stabilisaatorid) ning psühhoteraapiat (individuaalne, kognitiiv-käitumuslik ja pereteraapia). Häire õigeaegseks määratlemiseks ning sobiva abi tagamiseks on side perekonnaga üldjuhul kasulik ja kriitilise tähtsusega. Väärtuslik partner on kooli psühholoog, kes nõustab ja annab soovitusi võimalikuks sekkumiseks (sealhulgas ennetamiseks). Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks: psühhoteraapia erinevad võimalused käitumise ja mõtete kujundamiseks, muutmiseks või analüüsiks või ravi medikamentidega antidepressandid (mõõduka ja raske depressiooni korral). Kuid enamasti soovitakse kahe ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Oluline on sobiva ravimi valik, kusjuures peab arvestama ka üleannuste riskiga eriti suitsiidiriskiga patsiendi korral
Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" 1. Millisena näeb Werther Lottet? Kirjelda! Wertheri jaoks oli Lotte kõik, mida ta enda elult soovis. Lotte oli talle justkui püha ning iga kord kui Werther Lotte läheduses viibis, taltusid kõik tema ihad. Hommikuti üles ärgates oli Werther alati väga elevil, sest ta sai minna Lottet külastama. Kui seltskonnas Lottest kõneldi ning Werther juhtus samal hetkel kohal viibima, muutus ta alati nii rõõmsaks. Kui Wertheri sõrm kogemata Lotte oma puudutas või nende jalad üksteist riivasid, hakkas Wertheril veri soontes tuikama. Werther armastas teda hingepõhjast ning ta soovis, et Lotte oleks tema oma, kuid ta ei saanud Jumalalt paluda, et Jumal Lotte Wertherile jätaks, sest ta kuulus juba Albertile. Kui Werther lõpuks otsustas, et ta läheb surma, kirjutas ta Lottele l...
Ravi katkestamine enne kolme kuud toob peaaegu alati kaasa depressiooni sümptomite taastekke. Kui depressioon hakkab korduma, on tavaliselt iga järgmine haigestumine eelmisest raskem. Depressioon või halvendada ka samal ajal esinevate teiste haiguste kulgu ja nende paranemist. Haigusest paranemist raskendavad alkoholi ja teiste mõnuainete kuritarvitamine, kaasuvad ärevuse sümptomid, rohkem kui ühe eelneva depressiooni esinemine. Meestel esineb haiguse kroonilist kulgu sagedamini. Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks: · psühhoteraapia ja · farmakoloogiline ravi (antidepressandid) Enamasti soovitakse kahe ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Farmakoteraapia (näiteks Prozac, Cipramil) aitab parandada meeleolu, mõned preparaadid omavad tugevat käitumist ja meeleolu mõjutavat toimet. Oluline on sobiva ravimi valik, kusjuures peab arvestama ka üleannustamise riskiga eriti suitsiidiriskiga
poole pöördub, saadetakse sageli tagasi koju vale diagnoosiga. Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on äärmiselt oluline tervise seisukohalt. 8 DEPRESSIOONI RAVI Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on väga oluline tervise seisukohalt. Tuleks pöörduda perearsti poole ning kirjeldada oma sümptomeid. Arst võib kas ise alustada ravi või saata psühhiaatri või psühholoogi poole. Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks: · psühhoteraapia ja · farmakoloogiline ravi (antidepressandid) Enamasti soovitakse kahe ravi kombineerimist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Farmakoteraapia aitab parandada meeleolu, mõned preparaadid omavad tugevat käitumist ja meeleolu mõjutavat toimet. Oluline on sobiva ravimi valik, kusjuures peab arvestama ka üleannustamise riskiga eriti suitsiidiriskiga patsiendi korral.
Sama kehtib ka diski prolapsi ja protrusiooni kohta, kus paranemise aeg on küll pikem (ca6-8 nädalat) kuid paranemine toimub iseeneslikult. Teiste sõnadega: sõltumata valitud ravimeetodist saab 90% haigetest terveks 4 nädala möödudes. Kirurgiline selja operatsioon õnnestub tavaliselt paremini patsientidel, kes on positiivse eluhoiakuga. Arstid tunnistavad juba täna, et pidev närvipinge ei mõju seljale hästi. Kroonilise valuravi kompleksi kuulub tihti ka depressiooniravi, sest pidev stressiolek võib kroonilisi seljavalusid süvendada. Miks seda ei osata seletada. Rootsis, kus sotsiaal- ja tervishoiu korraldus on üks edukamaid euroopas, läbi viidud uuring näitab, et haigestumine lihas- ja liigesehaigustesse edestab ,,ootamatult" kõiki teisi haigestumise põhjuseid.2 Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann
annaabi.ee 
