uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammoniakaalses keskkonnas kompleksioonid [Cu(NH3)4]2+ , [Cd(NH3)4]2+, [Zn(NH3)4]2+. Nende ioonide poollainepotentsiaalid erinevad üksteisest foonil 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl piisavalt, et saada ühel ja samal polarogrammil kõigi kolme depolarisaatori polarograafilised lained. Poollainepotentsiaal Ioon Hg anoodi suhtes, V [Cu(NH3)4]2+ - 0,300 [Cd(NH3)4]2+ - 0,610 [Zn(NH3)4]2 - 1,160 Töövahendid · universaalpolarograaf OH-105 (Radelkis) · elavhõbetilkelektrood (katood) · elektrolüüser suurepinnalise elavhõbeelektroodiga (anood) · 3 mõõtepipetti, 5 ml · 4 mõõtekolbi, 50 ml
voolutugevust enne, kui elektroodi potentsiaal on saavutanud Me II tasakaalupotentsiaali väärtuse ja ületab seda. Piiriline difusioonivool on maksimaalne vool, mida saab elektroodist läbi juhtida. Polarisatsioon- voolu läbiminekust tingitud elektroodipotentsiaali nihe. Ülepinge- voolu all oleva elektroodi potentsiaal I nihet sama elektroodi tasakaalupotentsiaali t suhtes, mis on tingitud elektrokeemilise reaktsiooni aeglusest. Difusiooni piirvoolu tihedus sõltub lineaarselt depolarisaatori kontsentratsioonist lahuses. Difusiooni piirvoolu tugevus on määratud polarograafilise laine kõrgusega. Seda ei saa muuta elektroodi edasise polariseerimisega. Voolutugevuse aeglane tõus on tingitud jääkvoolu liitumisest difusiooni piirvoolule. Lineaarne seos difusiooni tugevuse ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel on aluseks kvantitatiivsele apolarograafilisele analüüsile. Poollainepotentsiaal on elektroodi potentsiaal, mille juures voolutugevuse kasv on saavutanud
uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad ammoniakaalses keskkonnas kompleksioonid [Cu(NH3)4]2+, [Cd(NH3)4]2+, [Zn(NH3)4]2+. Nende ioonide poollainepotentsiaalid erinevad üksteisest foonil 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl piisavalt, et saada ühel ja samal polarogrammil kõigi kolme depolarisaatori polarograafilised lained. Poollainepotentsiaal Ioon Hg anoodi suhtes, V [Cu(NH3)4]2+ - 0,040;- 0,300 [Cd(NH3)4]2+ - 0,610 [Zn(NH3)4]2 - 1,160 Töövahendid: · universaalpolarograaf OH-105 (Radelkis) · elavhõbetilkelektrood (katood) · elektrolüüser suurepinnalise elavhõbeelektroodiga (anood) · 3 mõõtepipetti, 5 ml · 4 mõõtekolbi, 50 ml
kolbi lisasin 0,3-0,5 g naatriumsulfiti lahustunud hapniku redutseerimiseks ja 0,5 ml 0,5 % zelatiini lahust maksimumide tekke vältimiseks. Seejärel täitsin kolvid foonilahusega mõõtjooneni, loksutasime ja jätsin 15 min seisma. Seejärel pesin elektrolüüseri analüseeritava lahusega, täitsin selle nii, et lahuse pind oleks 10-15 mm tilkelektroodist kõrgemal. Mõõtsin voolu sõltuvust pingevahe muudusest. Difusioonivoolu tugevuse, mis iseloomustab elektroodil kulgeva protsessi, ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel tasakaalu olukorras on lineaarne seos: Id = kC kus Id difusiooni piirvoolu tugevus, k Ilkovitsi konstant, C depolarisaatori kontsentratsioon. Esimesena mõõtsin kontroll-lahust. Vastavalt poolainepotentsiaalile kontroll-lahuses olid vaskioonid, selle pärast etalonlahustes mõõtsime ainult vaskioone. Lainepikkused: h1 = 1,80 cm h3 = 5,70 cm h2 = 3,50 cm hcont = 3,70 cm
METALLIDE KORROSIOON korrosioon – metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel. korrosioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. keemiline korrosioon – metallide keemiline reaktsioon mõne mitteelektrolüüdist gaasi või orgaanilise aine vedelikuga. elektrokeemiline korrosioon – toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). levinumad depolarisaatorid: vesinikioonid, õhuhapnik. Galvaaniline korrosioon – toimub, kui kaks erinevat metalli on füüsilises või elektrilises kontaktis ühises elektrolüüdi lahuses. korrodeerub aktiivsem metall metallide elektrokeemilises pingereas (anood). nt: Al-Cu; Zn-Sn; Fe-Zn; Zn-Mg; Fe-Cu
Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. -G = zFE , G Gibbsi energia muutus redoksreaktsioonis, E redokssüsteemide (poolelementide) redokspotentsiaalide vahe. Metallide korrosioon, korrosioonitõrje korrosioon metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel elektrokeemiline korrosioon toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb: metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1. Kvantmehhaanilise mudeli põhiseisukohad, kvantarvud Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur; · peakvantarv, n määrab elektroni energianivoo, n = 1, 2, 3, 4 ... , (kihid: K, L, M, N ..); · orbitaal- ehk kõrvalkvantarv, l määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju, l = 0, 1, 2, 3, ..
kriteerium. -∆G = zF∆E , ∆G – Gibbsi energia muutus redoksreaktsioonis, ∆E – redokssüsteemide (poolelementide) redokspotentsiaalide vahe. Metallide korrosioon, korrosioonitõrje korrosioon – metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel elektrokeemiline korrosioon – toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb: metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1. Kvantmehhaanilise mudeli põhiseisukohad, kvantarvud Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur; • peakvantarv, n – määrab elektroni energianivoo, n = 1, 2, 3, 4 … ∞, (kihid: K, L, M, N ..); • orbitaal- ehk kõrvalkvantarv, l – määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali
annaabi.ee 
