Lümfokiinid on tsütokiinid. TH1 ehk T41 - soodustavad eeskätt immuunvastust rakusiseste patogeenide ja seente vastu TH2 ehk T42– vastutavad antikehade tootmise ja immunoloogilise mälu eest Kuidas nimetatakse mononukleaarseid fagotsüüte veres ja kuidas kudedes? – veres monotsüütideks, kudedes makrofaagideks Mis on mononukleaarsete fagotsüütide ülesanded (nimeta 2)? – osalevad loomuliku resistentsuse kujunemisel, esitlev funktsioon Millised retseptorid asuvad dendriitrakkude pinnal? – toll-like retseptoritest mikroobisensorid Mis on dendriitrakkude ülesanne? – seostuvad antigeeniga, fagotsüteerivad, muutuvad küpseteks rakkudeks ning vabastavad tsütokiine Millistele rakkudele esitavad APC rakud antigeene? – T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele Millest sõltub antigeeni immunogeensus? Too näite tugevast immunogeenist. – molekulmassist, keemilisest struktuurist, päritolus, resorptsioonist ja lammutamisest organismi, geneetilistest teguritest.
molekule soolevalendikust dendriitrakkudele ja lümfotsüütidele) ja teisi agregaate, mis on spetsialiseerunud antigeenide esitlemisele ning transpordivad mikroobe M- rakkude ehk microfold rakkude kaudu subepiteliaalsesse piirkonda (M-rakud võtavad soolevalendikust antigeeni endotsütoosi kaudu vastu ja annavad üle APC (antigen presenting cells) rakkudele), kus neid töödeldakse ja esitletakse MHC II klassi dendriitrakkude ja makrofaagide poolt T rakkudele, mis sisenevad koesse. SIgA ja regulatoorsed T-rakud on olulisemad tolerantsuse ja kaitse tagajad limaskestadel. Limaskestadel toimivad ka eraldi repertuaariga mujal ebatüüpilised T-rakud, mis ei interakteeru tavalise MHC peptiidligandiga, vaid mitmete teiste ligandidega, näiteks MHC klass IB molekulidega. Limaskestade epiteel on õhuke, oma funktsioonide täitmiseks mingil määral läbilaskev (gaasivahetus,
lümfogeensete ehk kudedest lümfiga saabunud patogeenide kahjutustamine. Seal toimub immuunvastuse algatamine. Immuunaktivatsioon toimub lümfisõlmedes, peale antigeeni kontakteerumist. Lümfisõlme koores ehk korteksis asuvad B- rakud, makrofaagid ja follikulaarsed dendriitrakud, mis moodustavad rakkude kogumikke- primaarseid folliikuleid. Immuunvastuse tekkimisel muutuvad need sekundaarseteks folliikuliteks, mille keskel asub follikulaarsete dendriitrakkude, aktiveeritud T- helperite ja paljunevate B- rakkude moodustatud germinaaltsenter (GC) ehk idukeskus. Korteksi all asuvas parakorteksis on B- rakke vähe, kuid leidub hulgaliselt T- rakke (toimub T- rakkude aktivatsioon). Samuti leidub seal hulgaliselt dendriitrakke, mis ekspresseerivad MHCII molekule, esitamaks antigeeni Th- rakkudele. Aktiveeritud T- helperite ja B- rakkude esmased interaktsioonid toimuvad samuti parakorteksis. Sellele järgnev B- rakkude
MHC (HLA) I valkude tase väga madal. Terve raku pinnal asuv MHC I valk seostub NK-raku pinnal oleva inhibeeriva retseptoriga, kuid nakatunud rakul pole MHC I valku ning sel juhul seostub tema pinnal olev aktiveeriv valk NK-raku aktiveeriva retseptoriganing rakk läheb apoptoosi Dendriitrakud on vahendajad kaasasündinud ja omandatud imuunsüsteemi vahel. Kaasasündinud immuunsus- mikroobid siseneb rakku ja fagotüsteeritakse dendriitrakkude poolt, aktiveertud dendriitrakk kannab mikroobid lümfisõlme. Omandatud immuunsus- Dendriitrakk on lümfisõlmes ja aktiveeritud dendriitrakk kutusb kohale T-raku, mis kinnitub dendriitraku MHC valkudega. Aktiveerunud T-rakk läheb infektsiooni kohta vereringe kaudu. Immunoloogia II. Omandatud immuunsus. Immunoloogia põhimõisted. Immuniseerimine – organismi viiakse võõrvalke koos molekulidega (n.n. adjuvant), mis
Vastus (kaitsefunktsioon) on kiire. On mittespetsiifiline, toimides paljudesse haigusetekitajatesse. Suur "oma" ja "võõra" eristamisvõime. Tema efektiivsus ei tõuse korduvatel kokkupuudetel sama haigusetekitajaga. Mitteefektiivsuse korral lülitub ümber spetsiifilisele immuunvastusele. Nahk ja dendriitrakud Epidermidises (ka limaskestas) asuvad dendriitrakud saledate jätketega, tungides epidermidise rakkude vahele, moodustades nahas dendriitrakkude võrgustiku. Dendriitrakud fagotsüteerivad ja omavad võimet antigeeni esitleda (APC rakud) spetsiifilisele immuunsüsteemile > helper T- lümfotsüütidele. Transferiinid, siderofoorid ja laktoferriinid Inimese organism vajab rauda. Fe on raskesti lahustuv, selle transport toimub organismis transferriini abil. Transferriini-Fe kompleks sostub rakul vastava retseptoriga, mis stimuleerib rakku rauda omastama. Lisaks transpordile transferriin väldib Fe kasutamise võimalust