enama aasta jooksul, ammenduvad lõpuks organismi kaitsemehhanismid. HIV vähendab organismi võimet võidelda igasuguste bakterite, viiruste ja teiste haigustekitajatega. HIV-nakkus on eelkõige immuunsüsteemi infektsioon, mis hävitab süsteemi progresseeruvalt. CD4-rakud on vere valgeliblede hulka kuuluvate lümfotsüütide alaliik, mille ülesanne on immuunsüsteemi tööd reguleerida. Lisaks CD4-rakkudele hävitab HIV makrofaage ehk õgirakke ning dendriitrakke, mis osalevad võõraste mikroorganismide 5 äratundmises ja hävitamises. Kui CD4-rakkude hulk on vähenenud alla 200 raku 1µl vere kohta, diagnoositakse AIDS. HIV on kaval, sest levib rakust otse järgmisse rakku, vältides nii antikehade rünnakuid, mis toimuvad rakkudevahelises ruumis. Ka tekib viiruse paljunemise käigus tema geneetilisele materjalis palju muutusi, mistõttu on uued viirused juba muutunud ehitusega ning
follikulaarsed dendriitrakud, mis moodustavad rakkude kogumikke- primaarseid folliikuleid. Immuunvastuse tekkimisel muutuvad need sekundaarseteks folliikuliteks, mille keskel asub follikulaarsete dendriitrakkude, aktiveeritud T- helperite ja paljunevate B- rakkude moodustatud germinaaltsenter (GC) ehk idukeskus. Korteksi all asuvas parakorteksis on B- rakke vähe, kuid leidub hulgaliselt T- rakke (toimub T- rakkude aktivatsioon). Samuti leidub seal hulgaliselt dendriitrakke, mis ekspresseerivad MHCII molekule, esitamaks antigeeni Th- rakkudele. Aktiveeritud T- helperite ja B- rakkude esmased interaktsioonid toimuvad samuti parakorteksis. Sellele järgnev B- rakkude paljunemine toimub juba korteksi ja parakorteksi piiril, samuti idukeskuste ümber. Afiinsusküpsemise ja isotüüp- ümberlülituse järel tekkinud plasmarakud liiguvad medullasse, samuti vereringe kaudu luuüdisse. Germinaalsetes keskustes toimub: 1
Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Verega kandub viirus limaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja iferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks. Veresoonte seina läbilaskvus suureneb ja tekib nahaalune turse. Lümfisõlmedes ja kopsudes tekib eksudatiivne põletik. Viirus nakatab nahka, levib epidermisesse ja väljub sealt (eritub välja). Nahast edasi nakatab dendriitrakke. Esmane replikatsioon lümfisõlmedes. Esmase vireemiaga levib mono- ja lümfotsüütidega. Teisene replikatsioon on kopsudes, maksas. Sekundaarse vireemiaga liigub uuseti nahka, kus väljub. Kliiniline pilt: Haiguse inkubatsiooniaeg on 4-10 päeva. Haigus kulgeb ägedalt, harvem alaägedalt või krooniliselt. Küülikute müksomatoosil eristatakse: klassikaline - tursetega kulgev vorm, sõlmjas - kasvajaliste moodustistega vorm. Klassikaline vorm kulgeb ägedalt ja põhjustab suurt suremust
Enda antigeeni äratundev lümfotsüüt läheb apoptoosi. B- ja T-raku retseptorid on oma ehituselt sarnased. T-raku retseptori struktuur. Mõlemal on rakust väöja ulatuv antigeeni äratugev regioon, mõlemal on muutumatud polüpeptiidahelad. T-raku retseptor- hüpervariaabelne piirkond, konstatne piikrond ja plasmamembraani seotud osa. Kõrval CD3 valgud Tsütotoksilised T-rakud tapavad patogeeni poolt nakatunud peremeesraku. Abistaja-T-rakud stimuleerivad teisi immuunrakke (makrofaage, dendriitrakke, B-rakke ja tsütotoksilisi T- rakke). Regulatoorsed T-rakud suruvad maha teiste immunrakkude aktiivsuse. Antigeenist pärit peptiidi esitlemine T-rakkudele dendriitraku poolt. T-raku pinnal on rakk-rakk adhesiooni proteiin, T-raku pinnal ko- stimulatoorse proteiini retseptor( proteiin on dendriitraku pinnal), T raku pinnal TCR (dendriidi pinnal MHC valk) Naiivne T-rakk kohtub antigeense peptiidiga esimest korda kui seda esitlevad dendriitrakud lümfisõlmes
33. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom - AIDS. AIDSi korral tekkivad immunoloogilised muutused, nende dünaamika. AIDSi immunodiagnostika. Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom ( AIDS ) Üldiselt: põhjustab HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus) infektsioon. HIV on retroviirus, mis replitseerub immuunsüsteemi rakkudes. Viiruse tsükkel on sõltuv aktiveeritud T-rakkude transkriptioonifaktoritest. HIV infitseerib CD4+ rakke, makrofaage, dendriitrakke. Viirus siseneb rakku teatud kemokiinide retseptorite abil. Veidi täpsemalt: HIV kinnitumine ja rakku tungimine toimub gp120 ja gp41 abil ning märklaudraku pinnal asuvate CD4 ja kemokiini retseptorite kaudu. HIV infitseerib T-rakke, makrofaage ja dendriitrakke. Viiruse partikkel seostub CD4 ja koretseptoriga T-rakul Viiruse ümbris sulandub rakumembraaniga, lastes viiruse genoomil rakku siseneda
annaabi.ee 
