Üheks osaks meie immuunsüsteemist on veri ning seal sees olevad valged verelibled. Immuunsüsteemis on mitmesuguseid rakke. Neutrofiil, mis kaitseb pisikute eest, mis tahavad kehasse tungida läbi nahal olevate haavade. Makrofaag, mis hävitab haigustekitajaid otseselt. Need asuvad kopsudes, maksas, nahas ja sooltes. Lümfotsüüdid, mis toodavad antikehi, ründavad haigustekitajaid ja hävitavad nakatunud rakke. Dendriitrakk, mis aitab aru saada, mis pisik on kehasse tunginud ja kuidas on parim viis seda hävitada. Haigustekitajaid saab hävitada kolmel viisil: Neutrofiilid ja makrofaagid neelavad haigustekitaja tervelt alla. Tapja-T-rakud hävitavad nakatanud rakud.Viimane viis on antikehadega katmine. 2. Peatükk Immuunsüsteem oskab kindlaks teha, milline haigustekitaja on keha nakatanud
MHC (HLA) I valkude tase väga madal. Terve raku pinnal asuv MHC I valk seostub NK-raku pinnal oleva inhibeeriva retseptoriga, kuid nakatunud rakul pole MHC I valku ning sel juhul seostub tema pinnal olev aktiveeriv valk NK-raku aktiveeriva retseptoriganing rakk läheb apoptoosi Dendriitrakud on vahendajad kaasasündinud ja omandatud imuunsüsteemi vahel. Kaasasündinud immuunsus- mikroobid siseneb rakku ja fagotüsteeritakse dendriitrakkude poolt, aktiveertud dendriitrakk kannab mikroobid lümfisõlme. Omandatud immuunsus- Dendriitrakk on lümfisõlmes ja aktiveeritud dendriitrakk kutusb kohale T-raku, mis kinnitub dendriitraku MHC valkudega. Aktiveerunud T-rakk läheb infektsiooni kohta vereringe kaudu. Immunoloogia II. Omandatud immuunsus. Immunoloogia põhimõisted. Immuniseerimine – organismi viiakse võõrvalke koos molekulidega (n.n. adjuvant), mis kutsuvad esile nende rakkude mustrit äratundvate retseptorite aktiveerumise.
sünaps. Aktivatsiooniks vajavad T- rakud veel teist signaali, mida vahendavad kostimulatoorsed molekulid. Kostimulatoorset signaali T- raku pinnal vahendab CD28 molekul. CD28 interakteerub dendriitraku pinnal B7 molekuliga ning alles nende kahe retseptori interaktsioon annab edasi signaali. Kui T- raku ja APC vaheline sünaps on alles algusjärgus, siis dendriitraku pinnal olev B7 molekulide vähene arv ei suuda täiemahulist signaali edasi anda. Selleks, et dendriitrakk ekspresseeriks B7 kõrgel tasemel, aktiveerub sünapsi tekke tagajärjel T- raku pinnal CD40L molekul, mis on CD40- retseptori ligandiks dendriitraku pinnal. CD28 vahendataval signaalil on mitu hästi läbi uuritud tagajärge: transkriptsioonifaktorite aktivatsioon, IL-2 süntees, IL-2R retseptori aktivatsioon. Ko-retseptorid: CD4 ja CD8, seonduvad MHC molekulidele ja osalevad samuti signaali ülekandes, võimendavad TCR-i poolt saadud signaali, CD4 seondub MHCII-ga ja CD8 MHCI-ga. 20
2) Immunoloogiline sünaps. Sünaps – struktuur, mille abil toimub signaali ülekanne ühelt rakult teisele. Eristatakse pre- ja postsünaptilist membraani. Osalevad spetsiifilised adhesioonimolekulid – neureksiin, neuroligiin jt. Lisaks tagavad stabiilse ühenduse kadheriinid, Ig perekonna CAMid jt. Nn koondavad valgud (scaffoldprotein) seovad kogu kompleksi tervikuks. Immunoloogiline sünaps: Ajutine struktuur, mis moodustub antigeeni presenteeriva raku (Blümfotsüüt, dendriitrakk vm) ja effektorraku (nt helper T-lümfotsüüt) vahel. Koosneb samuti mitmetest adhesioonimolekulidest, mis võimaldavad stabiilse kontakti antigeeni efektiivseks presenteerimiseks. 121. Ekstratsellulaarne maatriks: üldine iseloomustus ja jaotus. Ekstratsellulaarne maatriks e. rakuvaheaine, rakkudeväline võrgustik, mis koosneb erinevatest rakkude toodetud ja sekreteeritud polüsahhariididest ja valkudest. Esineb kõigil loomadel
APC pinnal), harva B-lümfotsüüt (siis vahetuks aktiveerijaks polüepitoopsed antigeenid - näiteks endotoksiinid). Lümfotsüütide pidev tsirkulatsioon versus "homing". Lümfotsüütidel "homing" ("pesastumis") retseptorid. Endoteliaalsetes veenulites vaskulaarsed adressiinid. Immuunvastuse etapid: antigeeni töötlus ("protsessing") antigeeni esitava raku (APC) poolt APC- (antigen-presenting cell): ¤ dendriitrakk (epidermaalne Langerhansi rakk jt) kannab antigeeni kudedest perifeersetesse lümfoidorganitesse (samal ajal toimub raku "küpsemine"). NB! Dendriitrakkudel (DC1 ja DC2) on keskne roll kogu immuunvastuse seadistamisel (st kas tekib eelistatult rakuline või antikehade poolt vahendatud immuunvastus) ¤ makrofaag (sh. erinevates kudedes erinev nimi) ¤ B-lümfotsüüt
annaabi.ee 
