STRATEEGILISE JUHTIMISE AGENDITEOORIA Artikli kokkuvõte STRATEEGILINE AGENDITEOORIA Agenditeooria formaalne algus oli 1970ndate alguses, kuid mõistete taga on pikk ja mitmekesine ajalugu. Seoseid võib leida vara-õiguse – võla- ja asjaõiguse teooriast, organisatsiooni majandusest, lepinguõigusest ja poliitilisest filosoofiast. Sealhulgas on tähelepanuväärne et antud teooriaga on seotud mitmed kuulsad teadlased: Armen Alchian, Harold Demsetz, Michael Jensen, William Meckling ja S. A. Ross. (Kleiman ... 2015:1) Agenditeooria seletab, kuidas on seotud omavahel järgnevad teemad: 1) Konfliktid juhtide ja aktsionäride vahel; 2) Egoistlik käitumine; 3) Konfliktide tagajärjest; 4) Kuidas probleemidega hakkama saada ning kuidas neid vältida; 5) Teine agentuuri konflikt: aktsionärid võlausaldajate vastu 6) Organisatsioon versus kontakt 7) Organisatsioon ja eetika
o Börsi reglement o Pankrotiseadus Euroopa Liit püüded ühtlustamisele o OECD ühingute valitsemise printsiibid o Eestis Hea ühingujuhtimise tava o Euroopa aktsiaselts (SE) selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter. Võib tegutseda teises EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Äriühingute valitsemise teooriad: Agenditeooria (agency theory) (Alchian& Demsetz, 1972; Eisenhardt, 1985, 1989; Jensen & Meckling, 1976). Käsundajateooria (stewardship theory) (Davis, Schoorman, & Donaldson (1997). Sidusgruppide teooria (stakeholder theory) (Freeman, 1984). Käsutusõiguste teooria (property rights theory) (Demsetz, 1967). Sotsiaalvõrgustike teooria (social network theory) (Granovetter, 1973). Strateegilised organisatsiooni tüübid (Miles and Snow (1978)): Defenders focus on improving efficiency
Teadmised on ühiskonnas (vastupidi neoklassikalisele lähenemisviisile) hajutatud ja üks isik või institutsioon ei suuda neid koondada (isegi mitte riik). Seepärast ongi vaja konkurentsikui avastamisprotseduuri. Riigi tegevus, mis püüab konkurentsi pidurdada või moonutada, kukub läbi. Kasulik saab olla vaid selline riigi sekkumine, mis toetab konkurentsi ning aktsepteerib sellest tulenevaid asjaolusid. Seda eriti siirdemaades, kus puudub hästitoimiv turg. 2 Nagu Demsetz (1969) rõhutas, eksisteerib Pareto-optimum ainult paradiisis, aga mitte kusagil reaalsuses. 3 13. Kasvava riigipoolse aktiivsuse võimalikud tagajärjed Demokraatiatel on kalduvus kasutada subsiidiume, siirdeid ja regulatsioone soosimaks erinevaid vähemusi ja huvigruppe valijaskonnas. Demokraatlik režiim, kus on poliitiliste jõudude konkurents, reageerib erinevate valijagruppide nõudmistele. Sellised nõudmised aja jooksul suurenevad
o Neoklassikaline lähenemine. Kõik taandatakse matemaatlisele optimeerimisülesandele, innovaatoril ei ole kohta. Ühiskonna heaolu kasvu määravad vaid rahvastiku ja tehnoloogilise protsessi kasv. o Töötav konkurents. J.M Clark. Turustruktuuri, -käitumise ja tulemuse testid on mõjutatud makro ja mikrotasandi mõjutustest (eraldivõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). o Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz. Eesmärgiks tarbijate heaolu, olulisimaks mõõdupuuks efektiivsuskriteerium. Konkurents tugevamate ellujäämine, efektiivselt suudavad toota vaid suured ettevõtted, aktiivne konkurentsipoliitika ebaefektiivne. o Klassikalis-evolutsiooniline lähenemine. Hayek, Mises, Kizner. ,,Loova hävitamise protsess" Konkurentsipoliitika põhiobjektisks konkurentsivabadus. 14. Euroopa Liidu konkurentsipoliitika eesmärgid ja põhivaldkonnad:
ja reaalpoliitikaga. Kuigi põhimõtteliselt võib maailmas palju muutusi ette kujutada, saab neist realiseerida siiski üsna vähe. · Majandusteadlasele on sellise piirangu põhjus selge muutused on kulukad iga alternatiivi realiseerimine tähendab alati teiste võimaluste kõrvaleheitmist. · Sel põhjusel ei maksa tegeleda mingite ideaalmudelite konstrueerimisega, mida ameerika majandusteadlane Harold Demsetz ükskord Nirvaanalähenemiseks nimetas. · Õigem (otstarbekam) on pigem küsida, mida me võime just konkreetses olukorras (lähtumisel status quo'st) parandadatäiustada. · Mõlemapoolne tülikiskumine oli meie jaoks status quo ja igati reaalne · Mõlemad ebasümmeetrilised kombinatsioonid ei ole reaalsed alternatiivid, sest kummaltki poolelt ei maksa oodata eneseohverdust. · Asjakohane alternatiiv on aga kindlasti mõlemapoolne koostöö
töö iseärasusest - individuaalse tööpanuse raskest mõõdetavusest ja siit tulenevast ratsionaalsuslõksust. Tavaliselt on siiski tegemist mitmete tegutsevate isikutega, kelle kasufunktsiooni ei kujunda ainult monetaarsed suurused. Tulemuseks on, et võimalikku kasumi maksimumi kunagi ei realiseerita. Lisaks piirab seda ka asjaolu, et kaugeltki alati ei lange kokku omand ja juhtimine.Kollektiivse töö iseärasus (Alchian/Demsetz) Kõigi kollektiivi liikmete huvides on otstarbekas sellise "kontrolöri" (ettevõtja) olemasolu, kes valvaks viilimise järele ja kellele stiimulina kuuluks kasumKäsutusõiguste lahjendamine-KÕ jagunemine palgaliste juhtide ja omanike vahel.Juhtide taga (vastas) ei seisa alati mõjukat omanikku, sest osakud on erainvestorite käes väga hajutatud. Juhtidel tekib võimalus järgida omi eesmärke, mis ei kattu omanike omadega. Nende
annaabi.ee 
