-Prantsusmaa pealinn kolitakse ümber Vichy'sse ning alles jäänud Prantsusmaa varemeid hakati kutsuma Vichy vabariigiks. -1940 juuni- Baltikumi okupeerimine NL poolt. -Juunipööre-Leningradi oblasti Baltikumi juht Ždanov teostas riigpöörde. -21.August 1940 (21.08.1940) -valitsuse vahetus. Uueks valitsusjuhiks ja Barbarus. Juulis sai Eestist ENSV. -06.08.1940-Eesti annekteerimine. -16.07.1940-Saksamaa poolel kuulutati välja lahing Inglismaa vastu, et demoraliseerida Inglismaa majandust. Operatsioon MERILÕVI nägi ette Inglismaa okupeerimise (allveelaeva sõda). -27.09.1940-Kolmikpakti sõlmimine- Itaalia, Jaapan, Saksamaa. -1940 oktoober- Mussolini laiendas sõjategevust Kreekasse, kuid sai lüüa. -1941 -Saksamaa sõjategevus suunati Egiptusele. Saksamaa aitas Itaalial Kreeka annekteerida. -22.Juuni 1941 (22.06.1941)-Plaan Barbarossa. Saksamaa alustas sõjategevust NL vastu. NL oli valmistunud pealetungisõjaks mitte kaitsesõjaks
-Prantsusmaa pealinn kolitakse ümber Vichy'sse ning alles jäänud Prantsusmaa varemeid hakati kutsuma Vichy vabariigiks. -1940 juuni- Baltikumi okupeerimine NL poolt. -Juunipööre-Leningradi oblasti Baltikumi juht Zdanov teostas riigpöörde. -21.August 1940 (21.08.1940) -valitsuse vahetus. Uueks valitsusjuhiks ja Barbarus. Juulis sai Eestist ENSV. -06.08.1940-Eesti annekteerimine. -16.07.1940-Saksamaa poolel kuulutati välja lahing Inglismaa vastu, et demoraliseerida Inglismaa majandust. Operatsioon MERILÕVI nägi ette Inglismaa okupeerimise (allveelaeva sõda). -27.09.1940-Kolmikpakti sõlmimine- Itaalia, Jaapan, Saksamaa. -1940 oktoober- Mussolini laiendas sõjategevust Kreekasse, kuid sai lüüa. -1941 -Saksamaa sõjategevus suunati Egiptusele. Saksamaa aitas Itaalial Kreeka annekteerida. -22.Juuni 1941 (22.06.1941)-Plaan Barbarossa. Saksamaa alustas sõjategevust NL vastu. NL oli valmistunud pealetungisõjaks mitte kaitsesõjaks
tagasi 1938 a piirides, Rumeenialt võttis NSV Liit Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo). Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll pidi ta jälle maksma reparatsioone ning jäi ilma arvukatest aladest 25) totaalne sõda- Kui I MS oli puudutanud vaid rinnet, siis nüüd oli kadunud piir rinde ja tagala vahel. Osalesid kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Õhuväed panustasid tsiviilobjektide hävitamisele lootuses vastane demoraliseerida 26) okupatsioon- on võõra riigi (või osa võõrast riigist) territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine. Okupatsioonile järgneb tavaliselt anneksioon. 27) annektsioon- ehk annekteerimine on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne, ilma selle riigi nõusolekuta toimuv liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. 28) Baaside leping- 28.09.'39 sõlmitud EV ja NSVL vaheline vastastikuse
selgelt sihitud tsiviilelanikkonna vastu. 6. märtsil hävitati õhurünnakutes barokne Narva linn. 8 7. märtsil said ränki purustusi Jõhvi ja Tapa ning 9. märtsil hävis suur osa Tallinna kesklinnast, muuhulgas peaaegu kõik 20. sajandi alguses ehitatud hooned. Tõenäoliselt püüdis Punaarmee nõnda eestlasi demoraliseerida, kuid pigemini tekitasid hävitavad õhurünnakud eestlastes veelgi suuremat viha Nõukogude võimu vastu. Pärast seda, kui Punaarmee pealetung Sinimägedes oli lõplikult takerdunud, asusid Nõukogude väed ründama Marienburgi liini Kagu-Eestis ja Ida-Lätis. Augusti alguses õnnestuski sõjategevus tuua Eesti territooriumile ning 10. augustil korraldas Punaarmee ägeda pealetungi Valgale ja Tartule. Valga suunal õnnestus sakslastel rinne Väike-Emajõel
Pariisi ning kogu Prantsusmaa Atlandi-ranniku okupeerisid Saksa väed. Prantsusmaa lõunaosa ei okupeeritud ning seda asus juhtima Petaini valitsus. Valitsuse asukoha järgi hakati seda riiklikku moodustist nimetama Vichy-Prantsusmaaks. Sakslased valmistusid invasiooniks Inglismaale. Algas lahing Inglismaa pärast. Augustist novembrini 1940 üritasid nad inglaste vastupanu murda, sooritades massiliselt inglise linnadele õhurünnakuid. Kuid vastast demoraliseerida või õhus ülekaalu saavutada sakslastel ei õnnestunud. Sellele lisandus meresõda eeskätt allveesõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära) 5. septembril 1940 kuulutas USA välja neutraliteedi. Samas lubas USA müüa Suurbritanniale ja Prantsusmaale relvi ja strateegilisi materjale ning transportida neid vaid Briti ja Prantsuse laevadega nn. lend-lease. 27. sept. 1940.a. sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati abistada.
elu. (Partridge 2006: 422) 20. sajandil tabasid baha'ide kogukondi mõnedes islami- ja kommunistlikes riikides mitmel korral tagakiusamised. Kõige metsikumad olid need 1979. aastal islamirevolutsioonijärgses Iraanis. Paljud baha'id hukati, teised viidi vägivaldselt minema ja arvatakse, et nemadki on hukatud. Kuigi rahvusvaheline surve suutis genotsiidi ära hoida, alustas Iraani valitsus sihikindlalt kampaaniat baha'i usundi vastu, et seda demoraliseerida ja sundida bahaisid oma usust lahti ütlema. Sellest hoolimata on baha'i usund võitnud järgijaid erineva usulise, etnilise ja sotsiaalse taustaga piirkondades kogu maailmas. 1937. aastal koostatud ja seniajani kehtivate kavade järgi on baha'i usundit levitatud kõikides maailma riikides peale Vatikani ja püütakse rajada selle usundi administratiivseid institutsioone kõikides riikides, kus need ei ole seadusega keelatud. (Ibid: 422) 1.2 Baha'i Maailmakeskus ja pühad paigad
oluline tõrjelahing, millest sõltus Narva rinde püsimajäämine. 6.-9. märtsini korraldas Punaarmee massiivseid õhurünnakuid Eesti linnade vastu, mis olid selgelt sihitud tsiviilelanikkonna vastu. 6. märtsil hävitati õhurünnakutes barokne Narva linn. 7. märtsil said ränki purustusi Jõhvi ja Tapa ning 9. märtsil hävis suur osa Tallinna kesklinnast, muuhulgas peaaegu kõik 20. sajandi alguses ehitatud hooned. Tõenäoliselt püüdis Punaarmee nõnda eestlasi demoraliseerida, kuid pigemini tekitasid hävitavad õhurünnakud eestlastes veelgi suuremat viha Nõukogude võimu vastu. Sõjalise olukorra halvenemine suvel: Pihkva ja Narva langemine, lahingud Sinimägedes, Kagu-Eesti loovutamine, võitlused Emajõe joonel. Nõukogude vägede suvine Narva pealetung viis linna vallutamiseni 26. juulil, sundides Saksa vägesid taanduma Tannenbergi kaitseliinile Vaivara Sinimägedes. Pärast mitu kuud kestnud
annaabi.ee 
