Isal oli suur võim kodakondsete üle. Abielu sõlmiti peiu ja äia vahel lepinguga. Mehel võis olla mitu naist, naisel mitte ühtegi suhet rohkem. Sealsetes perekondades otsustas mees kõike. Vanemad leppisid kokku, kellega laps abiellub. Egiptuses olid kasutusel hieroglüüfid, selles oli umbes 1000 märki. Hieroglüüfid meenutavad välimuselt piltkirja, nendega kirjutati poliitilisi ja religioosse sisuga raidkirju. Kiri jagunes kaheks: hieraatiline kiri ja demootne kiri. Hieraatiline kiri ehk papüüruse kiri maaliti püntsliga, sellega kirjutati üles maksud ja vilja saagid. Demootne kiri ehk lihtsustatud hieroglüüfkiri oli rahvakiri. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis sisaldas umbes 1500 märki. Märgid vajutati pulgaga (millel oli kiilikujuline ots) pehmele savitahvlile. Kiilkiri arenes välja piltkirjast. Üks märk tähendas nii sõna kui ka silpi, märkide osa aja jooksul suurenes.
piltkirja märgid pulgaga, millel oli * kirjutati nendega poliitilisi ja kiilikujuline ots religioosse sisuga raidkirju * arenes piltkirjast * hieraatiline kiri * märk tähistas nii sõna kui ka silpi * papüüruse kiri, märgid maaliti * märkide osa aja jooksul suurenes pintsliga * maksud, vilja saagid * demootne kiri * lihtsustatud hieroglüüfkiri * rahvakiri Haridus * preestrid ja templid tegelesid * preesterkonna hoole all, koolid hariduse andmisega rajati templite juurde * kirjaoskus oli privileeg * õpilased pärinesid enamasti * enamus õpilasi pärines rikastest ülemkihist, vahel said ka madalama
Tuntuimateks on püramiidid, algselt mastabad- madalad, maa-all, siis murd- e kaldpüramiidid ja hiljem tavapärased. Hiljem asendati kaljukoobastega- Kuningate org Mumifitseerimine. Kõht lõigati lahti, siseelundid võeti välja ning pandi urnidesse e kanoobidesse, umbes 70 päeva leotati soodavees, siis määriti õliga, mässiti linadesse, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse. Egiptuses käibel olevad kirjatüübid. Hieroglüüfkiri, preestrite e hieraatiline kiri, rahva e demootne kiri Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst. Püramiidide liigid, templisse sisenemisel Sfinkside allee, väravaehitis, mille juurde kuulused sambad, templi sees ohtralt sambaid. Kujutav kunst- looduslikud värvid- valge, must, punane, pruun, roheline, segati juurde munavalget ja vaiku, kaunistati urne. Skulptuurid- kujutas vaaraod ja nende naisi v loomi, linde, vaaraod ranged, vasak jalg ees, käed rusikas. Reljeefkunst- uuristati pinnasesse. Maalid- kujutati hauatagust elu
12. Millised olid Egiptuse hauakambrid? 1. Mastaba (madal püramiid) 2. püramiidid 3. kaljukoopad (Kuningate Org) 13. Kuidas käis mumifitseerimine? Kõigepealt eemaldati siseelundid ja peaaju ning jäeti keha 70 päevaks soodaga immutatult kuivama, salviti aromaatsete õlidega, mähiti linadesse. Muumia asetati sarkofaagi, näole pandi surnumask. 14. Millised kirjatüübid olid Egiptuses käibel? 1. hieroglüüfkiri 2. hieraatiline e preestrite kiri 3. demootne e rahva kiri 15. Iseloomusta Egiptuse arhitektuuri ja kujutavat kunsti. Arhitektuuris kasutati savitelliseid, ehitati püramiide ja mastabasid, templeid. Olid suured neljakandilised sambad e obeliskid, uhked väravaehitised. Kujutav kunst sarkofaag, sfinks, urnid e kanoobid, kuhu pandi vaarao siseelundid. 16. Millised olid Mesopotaamia esimesed rahvad? Iseloomusta. Sumerid - kohandasid kiilkirja savitahvlitele, rajasid suurte templite ümber linnas, võtsid
Semiidi keel tõrjus sumeri keele 14. Egiptuse kirjatüübid käibelt. Sulasid sumeritega ühte, sumerid kadusid ajaloost. Käibel oli 3 kirjatüüpi: 1. Hieroglüüfkiri (esinduslikud tekstid) 17. Mesopotaamias asunud suurriigid 2. Hierootiline kiri (preestritel) Arkadi riik, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia 3. Demootne kiri (rahval) 18. Mesopotaamia eluolu Kuninga võim oli piiramatu 15. Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst Mesopotaamias oli linnatsivilisatisoon. Kitsad kõverad tänavad, Algeline püramiid mastaba, pärast seda Dzoseri astmikpüramiid, küllaltki ruumikad elamud, põletamata tellistest majad ühe- ja
Amenhotephist Enhatoniks. Rajas Teeba ja Memphise vahele Ahetatoni pealinna. Tema polg taastas Amon- Ra austamise. Kiri : · Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Tihedalt seotud tsivilisatsiooni tekkega. · Piltkirjast kujunes hieroglüüftähestik, mis koosneb 24 tähestikumärgist. · Hieroglüüfkiri Egiptuse kirjamärgid, pühad märgid, mis on piltkirjast arenenud. 1000 märki. · Demootne kiri Egiptuse hilisem, lihtsustatud kiri. Lihtrahva kiri e preestrite kiri. · Hieraatiline kiri rahva kiri. Teadus : · praktilise suunitlusega. · Geomeetria Geomeetriat oli vaja ehitustöödeks. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning silindri ning püramiidi ruumala. Seega tunti ka "piid". · Astronoomia Ajaarvestutses tuginesid päikeseaastale. Aasta jagati 12-ks 30 päevaliseks kuuks ja viieks lisapäevaks
Suured valitsejapaleed (Tell Asmaris) Ruumid ja aknad koondusid siseõuede poole, asusid linnade keskel, mõeldud valitsejale ja õukonnale. Kaar ja Silindervõlv EGIPTUS Pildilised allikad- kujutati muuhulgas ka igapäevaseid tegevusi kirjalikud allikad mitmekesisem materjalikasutus. Hieroglüüfid u. 5000 a Ekr. Arenes lõplikult välja u. 2500 eKr. Papüürus- kirjakultuuri suurem areng. Aitas välja töötada riigisüsteeme jne. Rosette'i kivi. 196 eKr, kolm teksti I hieroglüüfid, I demootne kiri( tarbetekstide kirjutamiseks), III Vana Kreeka keel ?. Ülistab vaarao suuri tegusid, annetusi jne. Hieroglüüfide kasutamine lõppes Kristluse jõudmisega Egiptuse aladele. (u 400 pKr) Kartušidesse paigutatud hieroglüüfid, tavaliselt tähistavad vaaraode nimesid. Rosette- üks Niiluse lisajõgesid asub briti muuseumis. Egiptus- Alam ja ülemegiptus alam- Niiluse delta ala, Ülem- pikki Niilust edasi. Niisutuspõllundus. Egiptus on Niiluse kingitus- Herodotos
· Karnaki kuningate nimistu · Aleydosse kuningate nimistu · Tarino kuningate papüürsus · Enamik ajaloostd siiski arutan ning tõlgendav kokkuleppeline HIEROGLÜÜFID · Koosneb umbes 1000 märgist ja kujutisest · Maleusidel sageli erinev tähendus · Vaaraode ja jumalate nimed olid kartussides · Ei osatud lugeda ligi 14000 aastat · 1977 teadlane Gampollion avastas Rosetikiri · Kivil üks tekst kolmes kirjas 1. Hieroglüüfid 2. Demootne kiri 3. Kreeka keel 13.09.2011 · RIIGI KUJUNEMINE 1 · Tänaseni teadmata, kust egiptlased tulid · Mesopotaamia · Abydose lähedalt Kesk-Egiptusest · Umbes 3200 e.Kr kodusõjad Menese ja Skorpionikuninga vahel · Menes valitses alal-egiptust · Skorpiaoni kuningas ülal-egiptust · Umbes 3100 ühendas Menes ühtseks riigiks VARAJASED DÜNASTIAD 1-2 · Midagi eriti ei teata · Riigi ülesehitamine ning areng · Hierarhia kujunemine
Ta sünnib ümber, tema avatarid(kehastused): Krisna jne. Siva hävitaja; maailm põleb tema tantsides ära; kuid ta pole halb, sest ongi vaja hävitada. Muinasegiptuse usund Tekkis u 4000 eKr Niluse jõe orus. Noom linnriik, mida oli kuskil 40-42. Suurem kui linn tegelikult. Noomide ühinemisega tekkisid Alam-(põhjaosa) ja Ülem-Egiptus(lõunaosa) u 3000 eKr Menes esimene kuningas ehk vaarao. Pealinnaks sai Memphis/Memfis. Demootne kiri kasutati igapäevases asjaajamises. Hieroglüüfides(pühad märgid) kirjutati jumalaid puudutavaid asju jne. See desifreeriti 1822 Napoleoni retkel leitud kivi põhjal. Kopti keel otsene järeltulija; kõnekeelena enam ei kasutata, vaid kultuskeelena. Palju kreeka laendsõnu. Egiptuses tõlgiti palju kreeka kirjandust. Egiptlaste panteon ( kõik jumalad, keda mingis religioonis austatakse) ääretult mitmekesine ja kirev. See avaldus ka jumala erinevates ilmumisvormides
nime Amenhotephist Enhatoniks. Rajas Teeba ja Memphise vahele Ahetatoni pealinna. Tema polg taastas Amon- Ra austamise. Kiri : · Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Tihedalt seotud tsivilisatsiooni tekkega. · Piltkirjast kujunes hieroglüüftähestik, mis koosneb 24 tähestikumärgist. · Hieroglüüfkiri Egiptuse kirjamärgid, pühad märgid, mis on piltkirjast arenenud. 1000 märki. · Demootne kiri Egiptuse hilisem, lihtsustatud kiri. Lihtrahva kiri e preestrite kiri. · Hieraatiline kiri rahva kiri. Teadus : · praktilise suunitlusega. · Geomeetria Geomeetriat oli vaja ehitustöödeks. Osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ning silindri ning püramiidi ruumala. Seega tunti ka "piid". · Astronoomia Ajaarvestutses tuginesid päikeseaastale. Aasta jagati 12-ks 30 päevaliseks kuuks ja viieks lisapäevaks
annaabi.ee 
