esimestest sekretäridest ja uuendati ka sõjaväejuhtkonda. NSV Liidu ladvikus suurenes tehnokraatide mõju, keda võis iseloomustada kui majandusega seotud parteitegelasi. AVALIKUSTAMINE. 1986. a. hakkas perestroika kõrval maad võtma ka üha süvenev avalikustamine ehk glasnost. Lõdvenes tsensuur, inimestele hakati rääkima tõtt ja avaldama tõepäraseid fakte Nõukogudemaa ajaloost. Olulist osa hakkasid nüüd etendama ajakirjandus ja televisioon. LIBERALISEERIMISELT DEMOKRATISEERUMISELE. Avalikustamisega kaasnes ka NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid inimeste kontaktid muu maailmaga, lõpetati välisraadiojaamade segamine jne. Et majanduse arengus oodatud kiirenemist ei toimunud, küpses 1987. a. sügiseks NLKP juhtkonnas lõhe. Selle vallandas Moskva parteiorganisatsiooni juhtinud Boriss Jeltsini terav kriitika perestroika aadressil. Jeltsin vabastati Moskva parteijuhi kohalt, kuid 1991. a
1974.aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka NL lagunemine, mille tagajärjel vabanesid totalitaarsest reziimist Kesk-ja Ida-Euroopa riigid ning Nõukogude sateliitriigid Aafrikas. Just kommunistliku bloko lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980.aastate lõpus olid ülekaalus autoritaarsed reziimid. Peale kolmandat lainet ei ole demokratiseerumisele järgnenud tõsist tagasitööli ning demokraatia levik on olnud 20.sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Umbes 40% maailma rahvastikust elab täna demokraatlikes riikides. Samas tuleb tõdeda, et viimasel kümnendil pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud. Araabia maailmas on jätkuvalt ülekaalus monarhiad ja diktatuurid, demokraatia pole suutnud end kindlustada kõikides NL järglasriikides, ebastabiilsus
Allmaailma tegelased-vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta «slang» või «flash». Sama sõna kasutati ka tähenduses petmine («deception») ja ahel («chain»). Viimane viitab sõna päritolule - nimelt hollandi keeles sõna «slang» tähenduseks on «uss». Enne 19. sajandit oli slang omane vaid kurjategijatele, leedidele ja dzentelmenidele ja üldse korralikele inimestele aga täiesti vastuvõetamatu. Tänu ühiskonna edasisele arengule ja demokratiseerumisele sai ka sõna slang järest laiema tähenduse. (7) Üldiselt peetakse slängi omalaadseks linnamurdeks, kuna omavahel suhtlevaid gruppe on tohutult, alustades kasvõi õpilastest lõpetades pedagoogidega. Kõigil neil rühmadel on oma kindel sõnavara, naljad ja loomulikult ka släng. See tähendab vaid üht - kõik me kasutame slängi kasvõi veidikene. Samuti kinnatavad spetsialistidki, et slängi on lihtne kasutada, kuid kohutavalt raske defineerida. Ka terminid zargoon ja argoo
rahvusidentiteet on demokratiseerumise protsessile kahjulikud. Etniliselt erinevad kultuurid ei saa tihti hästi läbi, neil on erinev arusaam kuidas riik või ühiskond peaks toimima ning sellised konfliktid ei vii selleni, et saaks tegeleda demokratiseerumisega nii lihtsalt. Samas on Beissinger oma artiklis väitnud, et nö „kolmanda laine“ demokraatiates, endistes NL riikides võis mõnel korral tugeva rahvusidentiteedi puudumine demokratiseerumisele halvasti mõjuda. Kui tugev rahvusidentiteet tahtis võõrvõimust vabaneda ja saada demokraatiaks ja mitte ei fokuseerinud teise etnosega võitlusele, siis võis see tugev rahvustunnetus positiivselt mõjuda demokraatia poole pöördumisel. 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Tugev religioon kultuuris võib olla nii kasuks ja kahjuks demokratiseerumisele. Näiteks võib tugev religioosne kultuur tunda end ohustatuna demokraatiast, samuti võib see tunduda kui
kõigutamatud demokraatiad 8. Demokratiseerumise põhjused: etniline kultuur Tatu Vanhanen pidas etnilist mitmekesisust ohuks demokraatiatele, seda võimalike tekkivate interetniliste pingete tõttu, mis võivad ühiskonnas segadust ja korratust külvata; 9. Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur Teatavaile religioonidele sobib demokraatia paremini kui teistele, olenevalt neile religioonidele omasest eluhoiakust; Diamond pidas näiteks islamit demokratiseerumisele ebasoodsaks teguriks (- samas- vt. Türgi); 10. Demokratiseerumise tagasilöögid: sissetulekute ebavõrdsus ja majandushäired Majanduslikud häired külvavad ühiskonnas segadust, soodustavad nii otseseid rahutusi, millele peab (jõuga) reageerima olemasolev võim, aga ka populistlike, potentsiaalselt mittedemokraatlike jõudude võimuletulekut (vt. Hitleri Saksamaa); Przeworski käsitluses säilib demokraatia paremini kui sissetulekute ebavõrdsus ajas kahaneb; 11
annaabi.ee 
