registreerimise e.kodanike komiteede liikumise. Rahvusradikaalid nägid Eesti Kongressis alternatiivi ebademokraatlikel alustel valitud ENSV Ülemnõukogule.Eesti Kongressi valimistel osales üle 500tuhande registreeritud Eesti kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati). Valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest, ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud, protesteerides vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu. Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas iseseisvusliikumise mõõdukas tiib eesotsas Rahvarinde ja rahvuskommunistidest nn. iseseisev EKP esindajatega. Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. 1990 30
Eestis viibivad Nõukogude armee sõdurid ning sajad-tuhanded migrandid). Eesti Kongressi valimistel osales üle 500tuhande registreeritud Eesti kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat. Viimasel hetkel ühinesid Eesti Kongressi valimistega ka RR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati). Valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest, ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud, protesteerides vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu. Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas iseseisvusliikumise mõõdukas tiib eesotsas Rahvarinde ja rahvuskommunistidest nn. iseseisev EKP esindajatega. Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Loodetud
registreerimise (valimistel osalesidki üle 500tuhande registreeritud kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat). Viimasel hetkel ühinesid Eesti Kongressi valimistega ka RR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. · 1990.a. märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati); valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest (ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud- vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu). Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas iseseisvusliikumise mõõdukas tiib (RR ja rahvuskommunistidest nn. iseseisev EKP); Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare
registreerimise (valimistel osalesidki üle 500tuhande registreeritud kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat). Viimasel hetkel ühinesid Eesti Kongressi valimistega ka RR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. · 1990.a. märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati); valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest (ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud- vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu). Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas iseseisvusliikumise mõõdukas tiib (RR ja rahvuskommunistidest nn. iseseisev EKP); Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare
see, kas neid seadusesse pandud õigusi ja vabadusi rakendatakse. 5. Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas Demokraatia tuli maailmasse üldiselt suuremate lainetena 20. sajandi vältel. Enamasti on demokraatlike riikide suurenemise või vähenemise põhjuseks sõjad, revolutsioonid, dekoloniseerimine. Mitmeid uusi rahvusriike tekkis peale I MS ja Ottomani ja Austria-Ungari Impeeriumite lagunemist. Üldiselt proovis suurem osa neist riikidest vähemalt näha demokraatlikena kui nad seda polnud. Kuna 1930ndatel oli majanduskriis, siis paljudel tekkis demokraatias pettumus, Landina-Ameerikas, Aasias ja ka Euroopas tekkis mitmel pool diktatuur – Natsi Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Samuti ka Balkanil ja Baltimaades, Brasiilia, Kuuba, Hiina ja Jaapan. II MS järel kadus see trend Lääne-Euroopast (Austrias, Itaalia, Jaapan olid režiimimuutuste mudelid), kuid Ida-Euroopa jäi kahjuks mittedemokraatliku Nõukogude Liidu alla või mõjusfääri
5 = vaba, 3-5 = osaliselt vaba(Moldova; Bosnia ja Hertsogoviina) ja 5.5-7 = mittevaba; alus pandi 1950ndail, andmed alates 1972. aastast; fikseerib tegelikkus ja mitte seadusi, on üldjoontes Polity-ga korrelatsioonis; hõlmab üle 200 riigi ja territooriumi; 5. Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas 1900. aastal oli maailmas 12 demokraatiat, 1920ndal aastal 23, sest pärast sõda vastiseseisvunud riigid olid iseseisvunud valdavalt demokraatlikena; järgnenud sõdadevahelises enesessekapseldumisperioodil kasvas autoritaarsustrend Euroopas, 1938. aastaks oli maailmas alles 17 demokraatiat; suure ilmasõja järel demokraatiate hulk maailmas kasvas, Euroopas vististi siiski mitte (oleneb ilmsesti ka sellest, kas loendada Nõukogude Liidu annekteeritud riike eraldi või Liidu osana); 1950. aastal maailmas 24 demokraatiat; 1960ndail, koloniaalimpeeriumide langedes
annaabi.ee 
