Demokraatia puuduseid peeti saavutusteks Miks on demokraatia puudustest hoolimata parim valitsemisviis? Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem. Demokraatia kriisi põhjused Muutused ühiskonnas Valimisõiguste laienemisega tekkisid uued suured valitsejate rühmad, kelle rahulolematus majanduslike ja ühiskondlike oludega üritasid ära kasutada demokraatiavastased poliitikud. Maailmasõja mõju Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. On mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida On mõistetav, et ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Pettumine Versailles` süsteemis
Demokraatia ideedes hakati pettuma, sest ei suudetud lahendada mõningaid elanike probleeme. Euroopa maades hakkasid levima demokraatia kriisi nähtused. Diktatuur hakkas tekkima, sest pettuti Versaille’i süsteemis, pettuti demokraatlikus riigikorralduses, olid majanduslikud raskused ja uute kergemini suunavate rahvakihtide riigikorraldusse kaasamise mõjul. Demokraatia kriisi tingimustes hakkasid mõjuvõimu koguma demokraatiavastased liikumised. Näiteks kommunistid NSV Liidus, kelle arvates pidi tööliskonnast saama õnneliku homse ehitaja või fašistid ja natsionaalsotsialistid, kes ülistasid oma rahvust. Diktatuur erines demokraatiast üsnagi palju. Diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Diktatuuriga piirati kodanikuvabadusi ja inimõigusi
rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaenlasteks
ametist kogu valitsuse. Peaminister Sher Bahadur Deuba ja teised valitsuse liikmed pandi koduaresti. Gyanendra süüdistas Deubat toimetulematuses, sest ta ei suutnud saavutada kokkulepet maoistidega järgmisteks valimisteks. Gyanendra lubas nüüd kolme aastaga riigis õiguse ja korra jalule seada ning taastada demokraatia. Maoistid ja suurem osa rahvast kartsid, et ta nii ruttu võimust ei loobu. Deuba ütles, et kuninga sammud olid konstitutsiooni- ja demokraatiavastased. Kuninga käitumist kritiseerisid nii ÜRO kui ka Nepali tähtsamad liitlased India, USA ja Suurbritannia. Mõned riigid, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa, kutsusid lühiajaliselt oma saadikud tagasi. 22. novembril 2005 võtsid seitse parlamendiparteid (Seitsme Partei Allianss) ja Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik) vastu ajaloolise ja enneolematu 12-punktilise kokkuleppememorandumi rahu ja demokraatia kohta. See näeb ette relvastatud konflikti lõpetamist ja asutava kogu loomist
See oli selle tõttu, et riigi osa majanduses oli palju suurem: lepingud relvade müügiks sõlmis riik, mitte eraettevõtjad. Lisaks sai Prantsusmaa reparatsioone, mis kõik ei läinud võla katteks: osa jäi Prantsusmaale, mis investeeriti ettevõtetesse, kus oli nii riigi osalus. Majanduskriisis kannatasid kõige rohkem luksuskaubad ja veinitööstus. Relvatööstus ei kannatanud. Ka Prantusmaal tekkis kriisi ajal demokraatiavastased grupeeringud. Neid nimetatakse antiparlamentaarseteks liigadeks. Tekke põhjus oli ühelt poolt majanduskriisid, teiselt poolt valitsuskriisid, mis tekitasid pettumuse demokraatias. Nõuti karmikäelist poliitikat, parlamendi võitluste lõpetamist, tugevat jõudu. Prantsusmaal ei olnud aga tugevat liidrit, kes oleks suudnud kõik grupid ühendada. Liigade tekkimine tõi kaasa Rahvarinde tekke. Rahvarindesse koondusid sotsialistid, vabariiklased-radikaalid, prantsuse kommunistid
annaabi.ee 
