AASTAIL: 1. Suur osa keisririikide aladel tekkinud riike valis demokraatia. 2. “Vanades dem. maades toimusid muutusid poliitilises süsteemis – konservatiivide kõrvale tekkisid sotsiaaldemokraadid. 3. Totalitaarseks riigiks muutus Itaalia, autoritaarseteks Türgi, Ungari, Hispaania. 4. 1929.a. alanud maj. kriispani nn. noored demokraatiad tõsisele proovile. ISELOOMULIKKU 1930. AASTAIL: 1. Maj. kriisiga seoses pööras enamik noori riike demokraatiale selja. 2. Vanadest demokraatiatest oli kõige dramaatilisem sisepoliitiline olukord Prantsusmaal (fasistlikud organisatsioonid). 3. Demokraatiast taganemine ja totalitarismi pealetung viisid maailma arengu suure sõja suunas. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: Majanduse areng 1920-ndatel: I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. Selle põhjused: Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest. Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota
Siis on valitsuse asi otsustada, kas need tingimused on rahuldatud, ning astuda asjakohaseid samme. Niisiis on Platoni filosoofkuningate ja Rousseau valitud aristokraatia põhikontrastiks see, et Rousseau valitsejatel puudub võim teha seadusi. Aga kuidas siis tehakse seadusi? Rousseau väidab, et "suverään ei saa toimida muidu kui üksnes siis, kui rahvas on kokku kogunenud" (Ühiskondlik leping, III raamat, 12. ptk., lk 261). Selle poolest erineb tema süsteem nüüdisaegsetest demokraatiatest. Seadusi ei võeta vastu mitte parlamendis, vaid rahvakoosolekutel. Just säärastel koosolekutel tehakse kindlaks üldine tahe: Kui rahvakoosolekul pakutakse välja mingi seadus, siis küsitakse rahvalt mitte niivõrd seda, kas ta kiidab ettepaneku heaks või lükkab selle tagasi, vaid kas see on kooskõlas üldise tahtega, milleks on nende tahe. Igaüks teeb oma häält andes teatavaks oma arvamuse selle kohta; ja üldine tahe leitakse häälte kokkulugemisega
oli tegelikkuses piiratud läbi erinevate maksude ja muude takistuste, seda eriti Lõuna osariikides. 1971. aastal laiendati valimisõigust veelgi, alandades üleriigiliselt valimisiga 21 eluaastalt 18 peale. (Gitelson jt, 1996, lk. 158-159; Patterson, 2008, pp. 190-191) Seega on tänapäeval pea igal täiskasvanud USA kodanikul võimalik valimistel osaleda. Siiski on miljoneid inimesi, kes seda võimalust ei kasuta, luues nii nähtuse, mis eristab riiki teistest Lääne demokraatiatest. Nimelt on USA valimisaktiivsus väga madal, vähenedes aina rohkem ning püsides alates eelmise sajandi keskpaigast keskmiselt 55% peal üldvalimistel ning 40% piiril Kongressi vahevalimistel. (Patterson, 2008, pp. 191-192) Mis on sellise olukorra põhjused? Esiteks on riigis vaja end valimistele registreerida, mis on lisakoormuseks valijatele. Siinkohal jagunevad osariigid erinevalt: on neid, kus võib valimispäeval end kohapeal registreerida kui ka neid, kus seda tuleb teha nädalaid varem
a. 8. detsembri rünnakuga. - kutsekojad (vrdl. Mussolini korporatiivne süsteem) - Riiklik Propaganda Talitus, tsensuur , rahvusühtsuse propagandakampaaniad - riigi kontroll noorteorganisatsioonide, ametiühingute, kohalike omavalitsuste üle b) majandus - riigi sekkumine majandusse - 1936.a. Pätsi dekreediga kehtestatud tööstusseadus - majanduslik edukus c) välispoliitika (vt. õpik lk.79) Eemaldumine lääne demokraatiatest, manööverdamine NSVL ja Saksamaa vahel, head suhted Poolaga. 1932 mittekallaletungi leping NSVLga (analoogilised lepped sõlmis NSVL ka Läti, Poola ja Soomega), pikendati 1934. 1934.a. Eesti-Läti-Leedu koostööleping majanduse, kultuuri ja välispoliitika vallas - Balti Entente. 1938 kuulutas Eesti end neutraalseks, samast aastast algas ka lähenemine Saksamaale - sõjaväelaste kontaktid, külastused, Saksa osa Eesti impordis ja ekspordis kasvas. Selle
nt Sveits (põhjuseks see, et pole olnud üle sajandite opositsiooni, kõik on olnud esindatud ka valitsuses ning seega pole kasutatud opositsiooni vahendeid) - Esindusdemokraatiale (kaudne) - Tänapäeval mõistetakse demokraatia all peamiselt esindusdemokraatiat. Jaguneb veel: - Parlamentaarne demokraatia (valitsus tugineb parlamendi usaldusele, kes paneb valitsuse paika) Valdav enamus läänelikest demokraatiatest (k.a Eesti) - Presidentaalne (presidiaalne) demokraatia (president on valitsuse juht või omab suurt otsustusõigust valitsuse tegevuse üle; koostab valitsuse; parlament on eraldiseisev kogu) - Läbirääkimisdemokraatia (kompromissid) - Argumentatsioonidemokraatia (veendakse teist, paremad argumendid jäävad peale) Eestis pigem läbirääkimised, kuid loevad ka argumendid (mis on sisuliselt parem) NL-s:
annaabi.ee 
