motiivid ja huvid, millesse erutus sekkub ainult juhuslikult. Schumpeter kirjeldab ka klassikalise dontriini püsimajäämise põhjuseid. Ta ütleb, et doktriini teoreetiliseks aluseks olev utilitaristlik ratsionalism on surnud, keegi ei pea seda enam poliitilise korralduse tõepäraseks teooriaks. Teises demokraatiakonseptsioonis räägib ta konkuretntsist juhtpositsioonide pärast. Poliitikauurijad on võtnud omaks klassikalise demokraatiadoktriini vastu suunatud kriitika. Demokraatia printsiip tähendab mõnel juhul seda, et valitsusohjad tuleb anda nende kätte, kes omavad suuremat toetust kui ükski konkureeriv indiviid või meeskond ja see omakorda kindlustab enamussüsteemi seisundit demokraatliku meetodi loogika raames, kuigi me võime selle hukka mõista põhjustel, mis jäävad sellest loogikast väljapoole. Kuidas siis printsiipi rakendada? Demokraatias on valija hääle esmaseks funktsiooniks tekitada valitsus. See võib
12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Mill arvas, et demokraatial on suur oht langeda ühe klassi huvide ohvriks - laiem on tavaliselt töölisklass. Ta toob lahendusena, et kõrgintelligentsile anda rohkem hääli, samas kui teatud osa elanikkonnast tuleks valimisõigusest hariduslikel või majanduslikel põhjustel ilma jätta. 13. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Klassikalise arusaama järgi peab demokraatia teostama üldist hüve, Schumpeter aga väidab, et sellist asja, identesid alusväärtusi, ei ole olemas. Isegi kui ühine hüve oleks olemas, siis see ei annaks ikkagi vastust konkreetsetele küsimustele (nt. Turvalisus? - Jah. Aga kas kohene või tulevane? Siin arvamused lahknevad taas) 14. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Indiviidid saavad võimu, võisteldes vabadel valimistel häälte pärast ning valijad ei otsusta
ohvriks. (enamuse türannia) Enamuse arvamuse ohvriks võivad ka langeda vaimne elu, kriitika, sõnavabadus. Järelikult, hakkab valitsema üksluisus ja konformism. Väljapääs: parlamentlik representatiivne demokraatia. Parlament on vahelüli rahva ja võimu vahel, mis peab ka arvestama vähemuste arvamusi. Mill mõtles välja valimissüsteemi, mis eeldab esindajate õiglast ja võrdset (proportsionaalset) esindamist. 9. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Demokraatia eeldab, et on olemas ühine hüve ning et iga mõistusega inimene taipab seda, kui pole rumalust. -- Ent ühist huvi (identseid alusväärtusi) ei ole. Küsimus milline peab olema elu ühiskonnas on loogikast kõrgemal. -- Kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. Nt heaolu ,,jah", aga kas kohene või tulevane? -- Valija sõltumatu ,,oma tahe" on samuti müüt, sest inimese tahe on ,,töödeldud" parteide ja
Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele Charles de Montesquieu oma teoses "Seaduste vaimust" (pr. k De l'esprit des lois), pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances). 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? 1. Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- millinepeaks olema elu ühiskonnas- on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2. Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3. Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? "Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne koraaldus poliitiliste otsuste
Seega nõustun ,et viidaks ellu poliitika B. Õige on viia ellu vale poliitika. 13. Milles seisneb võimude lahususe idee? “Võimude lahususe” idee seisneb selles, et valitsuse seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtulikud funktsioonid tuleks asetada üksteisest sõltumatutesse kätesse. Teoorias tähendas see, et iga valitsusharu tegevust kontrolliksid kaks ülejäänut. Säärane süsteem kaitseks inimesi valitsejate kuritarvituste eest. 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Ühist huvi ei ole , alusväärtused on loogikast kõrgemal, pole selget ''oma'' üksikisiku sõltumatut , kaalutletud tahet, valija käitub massides teisiti. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri teooria põhierinevus tema poolt klassikaliseks nimetatud käsitlusest seisneb konkurentsivõitluse olemasolus valijate häälte pärast. Demokraatia ei
aasta konstitutsioonis (system of checks and balances). 13. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Võimalus, et süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima--->võimude lahusus. Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? 1)Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- milline peaks olema elu ühiskonnas - on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2) Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3) Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri järgi piisab kodanikele valimis õigusest ja muu jääb juba eliidi hooleks
annaabi.ee 
