Tänapäeva eesti keele sõnavara HARVAD JA JUHUSÕNAD. Harva esinevad sõnad on sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et neid sõnad on haruldased. (jutur-jutuajaja, lumepõlv lumine talveaeg) Juhusõnad ehk okasionaalsõnad uued sõnad, varem kasutamata sõnad, mida kõneleja, kirjutaja tarvitab ühe korra. (emakeelepäevasoobilik) Hinnangusõnad annavad hinnangut. 1. deminutiivid vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõnad. 2. augmentatiivid suurendussõnad, suurendava tähendusega sõnad. Naljatlevad sõnad annavad humoorika hinnangu ümbritsevale elule. (hirekuningas kass, nõelakuningas rätsepp, eluvesi viin, issanda loomaaed - inimesed) Iroonilised sõnad iroonia väljendavad sõnad. (tuhvlikangelane, debiilmolufon)*teravamad sõnad! Pejoratiivsed sõnad väljendavad negatiivse suhtumist.
seejärel 24.novembril 1920. aastal humanitaarse üliõpilasseltsi "Veljesto" üks asutajaid. Keeleteadlane lõpetas ülikooli 15. veebruaril 1923. aastal magistrina läänemeresoome keelte alal. Magistritöö "Rosoni (Eesti Ingeri) murde pääjooned" tegi Mägistet esimeseks ja Tiit Reino Viitso sõnul ka tähtsaimaks Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijaks (Tiit Reino Viitso 2000). Doktorikraadi sai Mägiste 1928. aastal ilmunud väitekirja „oi- , ei- deminutiivid läänemeresoome keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus I” eest (Eva Saar 2015). 1.2. Töökohad Paralleelselt alustas Mägiste 1925. aasta märtsis Tartu Ülikoolis pedagoogitööd õppeülesandetäitjana, kuid sai 1929. aastal erakorraliseks professoriks ja tegutses läänemeresoome keelte alal 1932-1944. Sammuti töötas ajakirjas ‘Eesti keel’ peatoimetajana aastatel 1932-1935. 1944. aasta sügisel lahkus Julius Mägiste oma 6-liikmelise perekonnaga
Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo, zargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet. Kasutame siinjuures enim levinud terminit släng. Slängis on üldkasutatavast kõnekeelest suuresti erinev sõnavara slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase värvinguga slängisõnad. Hinnanguteljel asetuvad sõnad selle järgi, missugust emotsionaalset hinnangulaengut nad kannavad. Sellel teljel asuvad deminutiivid ja augmentatiivid. 1. Deminutiiv ehk vähendussõna on vähendava, meelitava, hellitleva tähendusega sõna. Eesti keeles on selleks harilikult ke- võikene-tuletis, nt lonksuke(ne) vrd lonks, hiireke(ne) vrd hiir, tütreke(ne) vrd tütar, Jaanike(ne) vrd Jaan. Rohkesti on ka u-deminutiive:poisu, poju, Jaanu (< Jaan), Riku (< Richard), kutsu, notsu, lastekeelsed kätu, kroku, lutu, potu, kõtu, punnu. Seejuures lisab hellust veel palatalisatsioon. 2
Lehma kohtab eesti mõistatustes palju vähem kui härga. Ammuv lehm nagu mörisev härgki võib tähendada torupilli. Nii härg kui lehm võivad ajada sarved räästasse ja tähendada siis tuld ja suitsu. Lehma ootuspäraseid seoseid piimaga iseloomustab stereotüüp `Niisugune (mingit karva vm.) lehm, naasugune (mingit värvi vm.) piim': Kiriv lehmäkene, valgõ piimäkene (kanepitera); Väikene lehmäkene, makus piimakene (mesilane). Lehmakene-deminutiivid on ülekaalukalt lõunaeestilised ja neis näib olevat tunduv annus vene ja läti laene. Lehm võib olla muudki värvi. Must lehm tähendab väga erinevaid musta värvi või tumedaid asju (vilju sigitavat maad, teekannu, saunakerist), tõmmu lehm enamasti linakupart (nt. Tõmmu lehm tõtsa-vatsa, igas vatsas vasikas), valge lehm mahlakaske, lõunaeesti verrev lehmäkene ka päikest. Ka nimepidi nimetatud lehmad ja veised üldse
mõnikümmend, mida kasutati ka valdavalt. Kanoonilisi nimesid pidi kasutama kuni oktoobrirevolutsioonini, mil see polnud enam kohustuslik. 1920ndatel eksperimenteerisid paljud venelased nimedega, nt Vladimir+Lenin=Vladlen, Pjatšvet (st viisaastak nelja aastaga). Revolutsiooniaegne nimemood taandus hiljem. Tänapäeval kasutatakse euroopalikumaid nimesid, eriti torkab see silma eestivenelaste seas, kus keeleline kuuluvus ei ilmnegi. Vene eesnimedele on omane deminutiivid (hellitusnimed), nt Ivan = Vanja, Vanjuk, Ivaš, Ivaška. Endised Nõukogude maad võtsid Nõukogude-aegse nimemalli üle ja pole seda mõnel pool tänaseni muutnud. 7. Eestlaste isikunimede (ees-, perekonnanimede jm) kujunemine, kronoloogilised kihid. Eesti isikunimede uurimine. Algul olid ainult üksiknimed (hiljem lisanimed, perekonnanimed). Perekonnanimede teke polegi hästi teada, saab ainult oletada
annaabi.ee 
