● viis rünnakuplaani, peamine plaan “Groza” ("Nõukogude Liidu strateegiline plaan sõja korral Saksamaa ja ta liitlastega" ) ● üldine sõjaväekohustuse seadus ● formeeriti armeed Euroopa idapiirile ja Jaapani idapiirile b) Saksamaa sammud sõja suunas; ● Rahulolematus Versailles’ süsteemi suhtes ● sõjatööstuse arendamine ● kehtestati üldine sõjaväekohustus ● astuti välja Rahvasteliidust ● tungiti Reini demilitaliseeritud piirkonda c) teiste riikide (näiteks Jaapan) tegevus; ● tahtis saada kogu Aasia valitsejaks ● suurendas sõjalisi kulutusi ● 1930.ndatel tungiti Hiinasse - Mandžukuo marionettriik ● Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, Jaapan lahkus Rahvasteliidust d) MRP salaprotokoll. ● mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel ● salaprotokolliga jagati Euroopa Saksamaa ja NSVL vahel ära
, välja maksma suuri reparatsioone. Saksamaa pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Tal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid lahingulennukid, tankid ning raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid 100 000st elukutselisest sõdurist. Osa Saksamaa territooriumist jäi 15ks aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50 km laiust vööndit jõe paremal kaldal. Nimetatud piirkond kuulutati Reini demilitaliseeritud tsooniks, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ega kindlustusi. Rahulepingud sõlmiti ka Saksamaa endiste liitlastega. Austria-Ungari keisririik lakkas olemast. Selle asemele tekkis 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Uusi riike tekkis mitte üksnes Saksamaale ja tema liitlastele kuulunud aladele. Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Endisest Serbiast Montenegrost ning Austria-Ungari slaavialadest moodustati Jugoslaavia kuningriik.
Belgiale, Portule, Okeaanias Austraaliale, Aasias Jaapanile. 3) Sõjalised piirangud: Saksamaa: ... sõjaväge vähendati 100 000 meheni. ... Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikest koosnev sõjavägi ... Vähendati relvastust ja tehnikat. ... Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas demilitaliseeritud tsooniks. 4) Reparatsioonid: Määrati sissemaks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kui ka see osutus ebareaalseks. KOMMENTAARIKS: · Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nõrgestada Saksamaad, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus:
3. Võimupositsioonide muutused 4. Impeeriumide kadumine: saksa, vene, A-U, ottoman 5. Uued piirid 6. Osad iseseisvusid (balti) 7. Patsifism 8. Turism Versaille rahu: 1. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks a. Peab kandma kahjud b. Saksa ei nõustund 2. Saksamaa kaotas 1/8 alasid a. Klaipeda -> leedu b. Sudeedimaa -> tsehhoslovakkia c. Poola koridor = gdansk = dansig -> poola d. Saarimaa -> pr 15a e. Reini demilitaliseeritud tsoon -> pr, neutraalne 3. Reparatsioonid 4. Piirati saksa sõjaväge a. Sõjaväekohustus keelustati b. 100 000 maaväge c. 15 000 mereväge d. Rasketehnika keelatud 5. Ähvardati sõjaga 1919 - rahvasteliit Lahendada probleeme rahumeelselt Vältida sõdu Ajalugu Page 53 Venemaa kodusõda 17. september 2010. a. 13:54 1918-1922 (valged) Roosad-lillad (punased) Vabadussõda Punane eestisse
Lõunasse jääb Ahvenameri, läände Ahvenanrauma ja põhja Botnia laht. Idas on piir Ahvenamaa ja Turu saarestiku vahel tinglik. Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest, ja on autonoomne. Ahvenamaal on oma seadusloome, kodakondsus ja postmargid. Pärast 1856. aasta Pariisi rahulepingu sõlmimist on Ahvenamaa demilitariseeritud piirkond. Soome parlamendis on alati üks ahvenamaalane, laevaliiklus on vaba ning sealsed elanikud ei pea käima sõjaväes(demilitaliseeritud ala). 35 Linnad. Helsinki-Koos Espoo, Kauniaiseja Vantaaga moodustab ta Suur-Helsingi, kus elab umbes miljon inimest.Linna rajas 1550 Rootsi kuningas Gustav I Vasa vastukaaluks Tallinnale Vantaanjoe suudmesse. Plaanist rajada Tallinnale võistleja ei tulnud suuremat välja, sest Helsingi võitles vaesuse, sõdade ja haigustega ja jäi kauaks väikeseks rannikulinnaks. 1710. aastal tappis katk kaks kolmandikku linlastest.Mõnevõrra parandas Helsingi
annaabi.ee 
