diagnoos kui üle 6 kuu; ei esine kvantitatiivset teadvuse häiret, mäluhäire, intellektuaalsete võimete langus, käitumishäired, isiksuse muutused, 5-10% üle 65 a on dementsed. Dementsussündroom – Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, hüdrotsefaalia, intrakraniaalne tuumor, muud haigused (ravimimürgitus, traumajärgne, parkinsoni tõbi, epilepsia, entsefaliit, maksakahjustus, hüpo-ja hüpertüreidism. Alzheimeri tõbi. Alzheimeri tõbi – pooltel dementsetel üle 65 a alzheimeri tõbi, aastane haigestumus 2% (üle 65 a), risk haigestuda suurneb vanusega, naised=mehed (naised veidi rohkem), riski suurendab madal haridustase ja ajutraumad anamneesis. Muutused ajus vananemisel – aju kaalu langus, metabolismi ja verevoolu aeglustumine, mediaatorite muutused, neuronite degeneratsioon jne Kortikaalsed funktsioonid ja nende häired: afaasia, amneesia, apraksia, agnoosia. Afaasia – oskamatus kasutada või aru saada kõnest
mõtteid ette. Kuulmismeelepete. Ei ole päris nagu tavaline heli, kvaliteet on kuidagi teistsugune. - Orgaaniline psühhootiline häire keskealisel – lõhnad, nägi laineid mis ta ees voolasid Psühhosensoorsed häired Agnoosia Tajus ei suudeta aistingud kokku panna ja tajutavaid objekte ei tunne ära nt saabast ei tunne ära. Enamasti seotud orgaanilise kahjustusega. - Visuaalne agnoosia - Astereognoosia – võimetus ära tunda katsutavaid objekte. Esineb dementsetel - Anosognoosia – võimetus tajuda puuet, haigust - Somatopagnoosia – võimetus tajuda oma keha - Kuulmisagnoosia – võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat Derealisatsioon Luululine taju – ümbritsev maialm või teatud objektid omandavad erilise sära, salapära või tundivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile (tšakrad, midagi peaks kohe juhtuma) Ruumitaju häire - Mikropsia – objektid väiksemad - Makropsia – suuremad
sekundiga. Sellest hetkest on saabunud kliiniline surm. Kuid aju ei ole pöördumatult kahjustatud, sest kliinilisest surmast on võimalik inimene uuesti ellu tagasi tuua. Halvem juht esineb trauma ja suure verekaotuse korral. Üldiselt on ju nii, et kui patsiendi sensoorne, motoorne või vaimne võime lakkab eksisteerimast, siis see tähendab ka seda, et väheneb aju üldine või vastava piirkonna verevarustus. Nii on see näiteks inimese ( aju ) teadvuseta, komatoossetel, apallilistel, väga dementsetel või skisofreensetel isikutel. Keha temperatuuri langemine annab elustamisele natuke aega juurde. Pärast kliinilist surma läheb inimene üle ajusurmaks ( ehk bioloogiliseks surmaks ) umbes mõnekümne minuti möödumisel. Sellepärast, et verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu ju seotud neuronite laenglemisega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad ju töö
sekundiga. Sellest hetkest on saabunud kliiniline surm. Kuid aju ei ole pöördumatult kahjustatud, sest kliinilisest surmast on võimalik inimene uuesti ellu tagasi tuua. Halvem juht esineb trauma ja suure verekaotuse korral. Üldiselt on ju nii, et kui patsiendi sensoorne, motoorne või vaimne võime lakkab eksisteerimast, siis see tähendab ka seda, et väheneb aju üldine või vastava piirkonna verevarustus. Nii on see näiteks inimese ( aju ) teadvuseta, komatoossetel, apallilistel, väga dementsetel või skisofreensetel isikutel. Keha temperatuuri langemine annab elustamisele natuke aega juurde. Pärast kliinilist surma läheb inimene üle ajusurmaks ( ehk bioloogiliseks surmaks ) umbes mõnekümne minuti möödumisel. Sellepärast, et verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad funktsioneerimise. Ajupiirkondade aktiivsused on muidu ju seotud neuronite laenglemisega. Näiteks neuronite töö kasvuga suureneb mingi kindla ajupiirkonna aktiivsus. Kuid neuronid vajavad ju töö
mõnekümne minuti möödumisel. Kliiniline surm on südamesurm, kuid bioloogiline surm on ajusurm. Kui patsiendi sensoorne, motoorne või vaimne võime lakkab eksisteerimast, siis see tähendab ka 82 seda, et väheneb aju üldine või vastava piirkonna verevarustus. Nii on see näiteks inimese ( aju ) teadvuseta, komatoossetel, apallilistel, väga dementsetel või skisofreensetel isikutel. Inimese vereringe peatumise korral lakkab teadvus 15 – 20 sekundiga. Sellest hetkest on saabunud kliiniline surm. Kuid aju ei ole pöördumatult kahjustatud, sest kliinilisest surmast on võimalik inimene uuesti ellu tagasi tuua. Halvem juht esineb trauma ja suure verekaotuse korral. Aju võib surra ka enne südant insuldi või pähe saadud löögi tagajärjel. Sellisel juhul ( ajusurmas ) hoiab hingamisaparaat südant töös.
annaabi.ee 
