Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Marika Rohilaid DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA.........................................
Vaimse ülepinge allikaks on hooldatava mäluhäired, probleemne käitumine ja isiksuse muutused. On igati õige, et pereliikmed kannavad oma abivajavate liikmete eest hoolt, kuid kui nad seejuures ise läbi põlevad, siis ei võida sellest keegi. Ka ühiskond kannab ainult lisakulutusi. (Saks 2001.) Seetõttu on otstarbekas hinnata ka vanurit hooldava pere probleeme ning vajadusel neid toetada. · Eakat hooldaval perel peab olema soovi korral võimalik kasutada dementsete või füüsilise puudega eakate päevahoolduse teenust (vt. teenuste kirjeldused lisas), vajadusel ajutist hooldusasutusse paigutamise võimalust (osalise perepoolse finantseerimisega) või õendushooldusteenust. · Eaka hooldamisel peres peab perel olema võimalik taotleda rahalist toetust hooldusega seotud kulude kompenseerimiseks. Sotsiaalteenuste eest tasumise kompenseerimisel
Samuti tuleks rääkida haigega tema väärtustest, isegi kui ta ei ole võimeline ennast väga hästi väljendama ja saab küsimustele ainult vastata. Veel leian, et haigele tuleks kasuks soovitada hingehoiu teenust, kus temaga saab suhelda selle ala spetsialist. 7 Allikaloend Linnamägi, Ü., Braschinsky, M., Saks, K., Lääts, E. (2010). Käsiraamat dementsete haigete hooldajale. Tallinn: Eesti Alzheimeri Tõve Ühing. Meetodid ja tegevused. (2010). Sufuca. http://www.sufuca.fi/ee/methods_activities_ee.html (16.12.2010). Timm, M., Murov, M. (2010). Hemipleegilise patsiendi potentsiaalsed probleemid ja nende ennetamine. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Praktikumi konspekt]. Timm, M., Murov, M. (2010). Insuldihaige taastusravi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Praktikumi konspekt]. Usberg, Gerli. (2010)
KASUTATUD KIRJANDUS Eloniemi-Sulkava, U., Pitkälä, K. (2007). Dementia inhimmillisenä ja yhteiskunnallisena haastena 15-27. Uurimusraporti kogumikus (toim Pitkälä, K.) Omaishoito yhteistyönä: Iäkkäiden dementiaperheiden tukimallin vaikuttavuus Vanhustyön keskusliitto Gummerus Kirjapaino. Erkinjuntti, T., Alhainen, K., Rinne, J. (2007). Mäluhäired.Tallinn: AS Medicina. Hanson, S. (2003). Praktika dementsete eakate hooldusega tegelevates Helsingi hoolekandeasutustes. Sotsiaaltöö, 2, 28-29. Hooldusravi tervishoiuteenuse osutamise nõuded 2007. Eesti Haigekassa. Tallinn. http://www.haigekasa.ee/raviasutusele/ravijuhendid/andmebaas/tunnutatud/ (03.09.10). Dementse inimese vajadused (2008). Perearst http://www.med24.ee/eesti/perearst/article_id-5103 (03.09.10). Isola, A, Backman, K., Saarnio, R., Paasivaara, L. (2004). Hoitotyön edistykselliset
haigusi ja sotsiaalseid suhteid. Psühhoteraapia on kahtlustest hoolimata edukas ravivorm. Vanurite vastuvõtlikust ja elukogemusi saab edukalt vestluse käigus ära kasutada, kui vanuri aru on alles. Psühhofarmakonid on vanurite ravis kõige enam kasutatavad ravimid. Põhiosa nendest on rahustid ja uinutid. Nende ravimite liigse tarvitamise tagajärg võib olla teo- ja isegi liikumisvõime langus või kadumine. Neuraleptikume kasutatakse psühhooside, samuti tugeva rahutuse, agressiivsuse ja dementsete vanurite käitumishäirete ravis. Neuroleptikumide ebasoovitavad kõrvaltoimed on haige liigrahulikkus, vererõhu langus, urineerimisraskused ja kõhukinnisus, samuti neuroloogilised kõrvalnähud parkinsonismi ja või sundliigutuste näol. Sundliigutusi näeme peamiselt keeles, suu ümbruses, näo- ja kaelalihastes. Neuroleptikumide puhul ei ole erilist vahet, millist preparaati kasutada, kui doos annab tarviliku efekti. Tavalisemad
annaabi.ee 
