Kõne kodustest töödest Kodused tööd on kooli lahutamatu osa. Õpetajad tahavad nende abil tunnis õpitut kinnistada ning õpilase oskusi ja teadmisi proovile panna. Õpilaste jaoks võivad need aga koormavad olla, eriti kui palju mahukaid või keerukaid ülesandeid ühele päevale satub. Mina arvan, et koduste tööde andmisel peaks lähtuma mõõdukusest. Õpilane on kõige edukam siis, kui ta saab keskenduda põhjalikult ühele ainele. Seega võib liigne koduste tööde maht tekitada olukorra, kus muidu töökas õpilane mõne ülesande lohakalt teeb või suisa tegemata jätab, lihtsalt sellepärast, et tal on samal päeval vaja ära teha veel palju teisi ülesandeid ning ta kardab, et ei saa kõike õigeks ajaks valmis. Muidugi ei täheda see, et õpilastele ei tohiks koduseid töid anda. Ehkki paljud eelistaksid vaba aega ise sisustada on kodused ülesanded õppeprotsessi vajalik osa. Eriti kasulikud on tunnis läbi võetud teemaga seonduvad ülesanded, kuna need aitavad...
inimesed reageerivad, ehk ühe sotsiaalse nägemuse asendamine teisega. Võimaluse selliseks piltide muutmiseks annab asjaolu, et inimene ise ei suuda maailma haarata ja näha. Ümbritsevat tuleb uurida, sellest tuleb teistele rääkida ja selle kohta on vaja luua kujutlusi. Demagoogid, mis tahes mõjutajad, saavad enam-vähem karistamatult tegutseda just seetõttu, et rahvas ei tunne neid ära ning laseb endaga pahaaimamatult manipuleerida. Ülevaade "ajupesust“ ja demagoogiast võib olla vajalik selleks, et minevikus toimunust paremini aru saada, mõista eri aegadel ja eri oludes elanud-tegutsenud inimesi ning aimata tulevikku. KASUTATUD KIRJANDUS Taylor, K. (kuupäev puudub). Ajupesu. Mõtete kontrollimise teadus. Pilgrimi raamat. Vooglaid, Ü. (kuupäev puudub). Kõne, demagoogia ja demokraatia.
II. Lühike arutlus /essee/ Eetika olemus ja tähtsu(insenerieetika ja koodeksit) Ühiskond vajab eetikat sama palju nagu inimene vajab igapäeva eluks süüa. Eetika on see mis määratleb ära meie käitumise vastavas ühiskonnas või kogukonnas. Eetika näitab ära kuidas ja miks peaks inimene ühel või teisel viisil käituma vastavas olukorras. Kõige rohkem leiame eetilist käitumist poliitikas. Poliitika ongi suurel määral sõltuv nii eetikast kui ka demagoogiast. Eetika roll poliitikas on väga suur, kuna poliitikud peavad teadma kuidas mingis olukorras käituda, kuna poliitikud on meile kui eeskujud, kes võtavad vastu tähtsaid otsusi vastu riigikogus ja sellest sõltub meie elukäik. Rääkides eetika tähtsusest ja olemusest meie keskel, siis saame tõdeda, et eetika määratleb ka ära millisesse keskkonnakihti me kuulume, mida madalam on elukäik, seda vähem me leiame ka eetilist käitumist sellest.
seaduse eelnõu kasu või kahju ühiskonnale peab parlamendi liige demonstreerima, millist mõju üks või teine otsus ühiskonnale avaldab, kasutades selleks näiteks uuringute andmeid, teiste riikide kogemusi või näiteid. Avalikus väitluses osalejad peavad oma väiteid tõestama, mitte kasutama demagoogiat. Loomulikult võib ka demagoog vahel edu saavutada, kui kuulajaskond argumente ei nõua. Kuulajal võib ka olla raske argumente demagoogiast eraldada, eriti siis, kui tal käsitletava probleemi kohta teadmisi napib. Samuti ei pruugi kuulaka olla objektiivne. Kui kõneleja sõnum ühtib kuulaja vaadetega, tajub kuulaja seda argumendina, kui kõneleja sõnum käin risti vastu kuulaja veendumustele, näeb kõnelejas demagoogi.7 Nagu teaduses, pole ka ühiskonnaprobleemide üle otsustamisel absoluutseid tõe kriteeriume. Mis on kasulik ühele huvigrupile ei pruugi sobida teisele. Oma
kontrollima isennast. Ajakirjaniku isikuomadused Isikuomadused, mida eeldatakse: • Avatus, tasakaalukus ja erapooletus, et suuta vaadata iga uut sündmust värske, eelarvamusevaba pilguga. • Uudishimu, uue info otsimise ja teadasaamise soov, mis paneb inimese infot otsima. • Kriitilisus maailma ebakohtade suhtes. • Võime hästi kontakteeruda erinevate inimestega, armastus inimeste ja rahutu elu vastu. • Tugev eetika, mis lubab sõltumatuse demagoogiast ja manipuleerimisest jne. • Hea analüüsivõime ja mälu, faktide seostamine. • Tugev stressitaluvus. • Kiire otsustus- ja mõtlemisvõime, et ajaga toime tulla. • Edevus, auahnus, soov olla avalikult nähtav. Reporteri teadmised ja kogemused Reporter ja valdkond. Reporteri teadmisi saab jagada kaheks. Esiteks, peavad olema üldteadmised maailma asjade kohta – elukogemused. Teiseks, reporter töötab kindlas valdkonnas ja peavad olema teadmised selle kohta.
selt teha üldistust, et teooria kehtib alati, küll aga saab teooria ümber lükata üheainsa vastunäitega. Lühidalt • Suur osa tõlkimisel tehtavatest valikutest on subjektiivsed ja põhinevad tõlkija maitsel. • Sama suur osa toimetaja ettepanekutest on sama subjektiiv- sed ja põhinevad toimetaja maitsel. • Kuigi pole välistatud, et toimetaja maitse ongi parem, tasuks selle subjektiivsust vähemalt teadvustada ja hoiduda demagoogiast selle läbisurumisel. Küsimused 45. Millal võiks demagoogia teadlik kasutamine olla õigustatud? 46. Mille poolest erineb maitse üle vaidlemine (nt kas üks lause kõlab hästi) eelduste üle vaidlemisest (nt kas tõlketekst peaks hästi kõlama)? Lugemist • Tõlkevigade liigitusi: Chesterman ja Wagner 2002, Williams 2004, 2009, Valdre 2005, Vain 2008, Tavast 2005. • Robert 2008 räägib toimetamise tööprotseduuridest prakti- lise nurga alt.
annaabi.ee 
