Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. Rannikualade üleujutamine Banladeshis Praegu elab rannikualadel 115 miljonit inimest Pindala: 134 tuh. km2 Kui veetase tõuseb 1,5 m, siis on sellest mõjutatud 22 tuh km2 ja 17 miljonit inimest, Niiluse deltaala tänapäeval Niiluse deltaala · Niiluse delta on üks vanimaid ja intensiivselt haritavaid põllumajanduspiirkondi maailmas. · See on väga tihedasti asustatud piirkond, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2. · Madalad viljakad lammialad on ümbritsetud kõrbetega. Ainult 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv intensiivseks maaviljeluseks. · Enamasti 50 km laiune maariba jõe ääres on vähem kui 2 m merepinnast ja on kaitstud üleujuste eest 1-10 laiuse
-rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada. RANNIKUALADE ÜLEUJUTUSED -eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. -2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv maaviljaeluseks -madalad viljakad lammialadon ümbritsetud kõrbetega -ligi 50km laiune maariba Niiluse ääres on alla2m merepinnast ja on kaitstud üleujutuste eest 1-10m laiuse rannavallide vööga. -kui maailmamere veetase tõuseks 0,5m ,jääks vee alla 1800ruutkm. ohus oleks
ning mida liigestavad mägedest algavate jõgede sügavad orud. Kaht lavamaad eraldab teineteisest pikk (ligi 1200 km) ja kitsas (3-25 km) põhja--lõuna-sihiline Niiluse jõe org, Vahemere rannikul on selle jätkuks kuni 260 km laiune delta. Sademeid on enamikul alal aastas alla 100mm , seepärast on põllundus niisutueta võimatu. Ainult Vahemere rannikul sajab 200-300mm aastas, pms. talvel LISA: Niiluse deltaala tänapäeval · Niiluse deltaala · Niiluse delta on üks vanimaid ja intensiivselt haritavaid põllumajanduspiirkondi maailmas. · See on väga tihedasti asustatud piirkond, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2. · Madalad viljakad lammialad on ümbritsetud kõrbetega. Ainult 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv intensiivseks maaviljeluseks. · Enamasti 50 km laiune maariba jõe ääres on vähem kui 2 m merepinnast ja on kaitstud üleujuste eest 1-10 laiuse rannavallide vööga.
10A klass 27.10.2012 Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuride võrdlus Arutlus Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus moodustas Niiluse kolmnurkse deltaala ja Ülem-Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele. Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad Egiptust kõrbed ja poolkõrbed. Mesopotaamia aga asus jõgede vahelisel alal, täpsemalt Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põhjast ja kirdest piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega. Lõunast ja edelast ulatus Mesopotaamia Araabia kõrbeni. Egiptuses valitses kunningas ehk vaarao
Geograafiline * ulatus Niiluse esimesest * asus jõgede vahelisel alal. Pärsia asend kärestikust jõe suudmeni lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise * jagunes Alam- ja Ülem- jõe kesk- ja alamjooksul Egiptuseks * põhjast ja kirdest piirnes Iraani * Alam- Egiptus moodustas kiltmaa ääremäestikega, lõunast ja Niiluse kolmnurkse deltaala edelast ulatus Araabia kõrbeni * Ülem- Egiptus jäi ülesvooludelta ja esimese kärestiku vahele * Egiptusest lõunasse jäi Nuubia, põhja Vahemeri, idast ja läänest piiravad kõrbed ja poolkõrbed Kuninga võim * Egiptuses valitses kuningas ehk * Sumeri linnriiki valitses kuningas vaarao. Teda samastati Pistrik * ta peamine ülesanne oli juhtida
rahulikud, pakkudes kõrgete kallastega ürgorgudes matkajatele ennastunustavaid vaateid. Võhandu ja Ahja jõgi on suurimad jõed, mis läbivad Põlvamaad. Lisaks veel Lutsu-, Ora-, Leevi-, Hilba- ja Mädajõgi 4 ning mitmed teised jõed ja ojad. Kokku lookleb Põlvamaal ca 40 vooluveekogu. Võhandu jõgi on Eesti pikim, 162 km, mis algab Saverna küla lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav. Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul kärestikuline ning alamjooksul vaga veega. Jõgi kalarohke ning pakub ideaalseid matkavõimalusi. 1963 aastal moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsmaks Võhandu liivakivipaljandeid. Ahja jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mille pikkus on 103,4 km. Ahja algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke. Jõe keskjooksul asub
Siluri lõpul meri taganes ja lubikodade settimine lakkas. DEVONI ladestu 417-350 miljonit aastat tagasi. Lõuna-Eestisse tungis jälle meri. Sellel perioodil paiknes Eesti ala peaaegu ekvaatoril. Pärnu-Mustvee mõttelisest joonest lõuna pool asuvat territooriumi kattis madal soe rannikumeri kuhu Skandinaavia mägedest alguse saavad hiidjõed kandsid purdset materjali peamiselt liiva ja aleuroliite, savi. Maismaa ja mere piir ei olnud püsiv. Ala oli suurte jõgede deltaala, kus toimus intensiivne settimine. Harujõed muutsid tihti oma asukohta, vee liikumiskiirus oli erinev. Liivad ja savid settisid põimjaskihiliselt. Peaaegu kogu devoni ajastu vältel olid kalad kõige kõrgemalt arenenud loomadeks, alles ajastu lõpus ilmusid esimesed maismaa selgroogsed. Devoniajastu setetes on säilinud fossiilsete kalade jäänuseid. Neid on leitud eriti rohkesti Aruküla lademe setetes Aruküla
annaabi.ee 
