esindaja poolt juhul, kui piiratud teovõimega isik on selle lepinguga seoses põhjustanud kahju? Kui leping heaks kiidetakse, muutub leping kehtivaks. Nõude ulatus on lepingulise vastutuse puhul rangem, sellisel juhul võiks ta olla huvitatud. 8 20. Missugused on need juriidilise isiku organid, kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema juriidilise isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? Juriidiline isik võib deliktiõiguslikult vastutada kolmel alusel: 1) juriidilise isiku kui teenuse kasutaja vastutus teenuse osutaja delikti ees § 1054 2) juriidilise isiku vastutus oma organi liikme delikti ees 3) juriidilise isiku vastutus organisatsiooni süü alusel (organisatsiooniliste puuduste ees)
alusel? Kui heakskiitu ei ole, on leping tühine. Järelikult on võimalik kahju hüvitamise nõue esitada deliktiõiguse alusel, kus on oluline süü küsimus. Kui seaduslik esindaja kiidab esinduse heaks ja leping on kehtiv, siis saab kahju tekitaja vabaneda vastutusest ainult vääramatu jõu vabandusel. 7. Missugused on need juriidilise isiku organid, kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema juriidilise isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? Need organi, kelle käitumine omistatakse juriidilisele isikule, on tema juhtorganid (juhatus ja nõukogu). TsÜS § 31 lg 5, mille järgi loetakse juriidilise isiku tegevuseks tema organi tegevus, kelle pädevus on seaduse järdi võrdne juriidilise isiku pädevusega.
kahju ja mille hüvitamist piiratud teovõimega isik saaks iseenesest nõuda DÕ sätete alusel? PTI sõlmib lepingu A-ga, A tekitab talle kahju, leping ei kehti. Miks võiks kannatanu olla huvitatud lep heaks kiitmisest seadusliku esindaja poolt? Sest LÕ-lik vastutus on rangem. DÕ vastutuse jaoks tuleb tuvast A süü, LÕ puhul ainult vääramatu jõu olemasolu. 7. Missugused on need jur isiku organid, kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema jur isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? ? Jur isiku need organid, kelle tegevus toob kaasa jur isiku enda vastutuse, on juhtorganid: juhatus, nõukogu. Organi tegevus loetakse jur isiku enda tegevuseks. ÄÜ juhatuse liige tek III-le isikule kahju, siis loetakse tekitanuks jur isiku poolt ja jur isikut saab selle eest vastutusele võtta. TsÜS § 31 lg 5
Lepinguõiguslik vastutus on rangem kui deliktiõiguslik. Kui teine pool kiidab lepingu heaks ja leping saab kehtivuse, siis on suurem võimalus piiratud teovõimega isikult see kahju välja nõuda. Eriti oluline seetõttu, et piiratud teovõimega isiku süüline vastutus deliktiõiguse järgi on väga piiratud. 20. Missugused on need juriidilise isiku organid, kelle liikmete poolt toime pandud delikte loetakse juriidilise isiku deliktideks ning missuguses omavahelises seoses peavad olema juriidilise isiku organi liikme delikt ja kahjulik tagajärg selleks, et lugeda tegu juriidilise isiku teoks? Mis võivad üleüldse olla juriidilise isiku vastutuse alused: 1054 - juriidiline isik on teenuse saaja, vastutab teenuse osutaja poolt toime pandud delikti eest juriidilise isiku vastutus tema juhtorgani liikme sooritatud delikti eest (TsÜS 31 lg 5)
sündmusteks. Käesolevalt ei huvita meid teine liik. Esimene jaguneb omakorda tegevuseks ja tegevusetuseks. Ka selles jaotuses jätame teise liigi tähelepanuta ning keskendume järgnevalt esimesele. Juriidiline tegevus on niisiis üks juriidilise fakti alaliik. See jaguneb õiguspärasteks ja õigusvastasteks tegudeks. Õigusvastased teod omakorda jagunevad: haldusõiguserikkumisteks (peagi väärteod!), tsiviilõiguslikeks deliktideks, kuritegudeks ja distsiplinaarõiguserikkumisteks. Siin võib veel omakorda eristada tahtlikult (otsese või kaudse tahtlusega) ja ettevaatamatusest (kergemeelselt, hooletult) toimepandud tegusid. Õiguspärased teod jagunevad samuti mitmesse alaliiki. Nii võib eristada: juriidilisi toiminguid, tehinguid (ühe- või kahe(mitme)poolseid), haldusakte. Juriidilised toimingud on selliseks juriidilise tegevuse eriliigiks, mille sooritamisel pole
annaabi.ee 
