Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule Riigi haldus-ja kohtuvõim põhinevad seadustele Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel Õigus teabele ja selle levitamisele. Legitiimsuskriis:riik ei ole päriselt õigustatud, inimeste rahuolematus, uus legitiimsuse alus Deliberatiivne põhiseaduspatriotism aitab legitiimsuskriisiga võidelda. Euroopalik demokraatia: 1. Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik:sotsiaalriik, demokraatia, pluralism, õigusriik. Kodakondsus:On poliitiline, õiguslik ja sotsiaalselt subjektne Inimõigused-õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja iilma milleta ei saa me inimestena elada. INIMÕIGUSTE LIIGID: 2. Isikuõigused 3
.- inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu. 3. Osalusdemokraatia-ehk partitsipatoorne demokraatia tähendab sellistvalitsusvormi, kus oma arvamust oodataksekõigilthuvitatud isikuilt. Seejuures arvamuste esitamist soodustatakse, meelitatakse välja. 4. Tööstusdemokraatia-keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni. 5. Deliberatiivne e arutlev demokraatia-sisuks loetakse eeskätt kõigile ligipääsetavat arutelu ning vähem hääletamist, huvigruppide agitatsiooni ning valitsemisega seondvat. Meetodiks veenmine. Eelduseks ideaalne kõnesituatsioon.Tulemus on arutlejaid siduv konsensus. 6. Korporatiivne demokraatia-Esindamine on korraldatud selgepiiriliste ja ette teada hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna
ise soovima osaleda poliitilises elus, demokraatlik poltiitiline kultuur ehk truudus demoraatlikele väärtustele. Demokraatia liigid: otsene demokraatia (kõik omavad võimalus osaleda) kaudne demokraatia (inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu) osalusdemoraatia (arvamust oodatakse neilt kes on huvitatud) tööstusdemoraatia (töötajatele antakse osa omandiõigusest ettevõttele) deliberatiivne demokraatia (arutlev dk, osalemine aruteludes, nt: rahvakogu) korporatiivne demokraatia (esindamine institutsioonide kaudu) leppedemokraatia(püüe savutada osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas) rahvademoraatia (sisult ei ole demokraatlikud, enese legitimeerimine) Lähenemine demokraatiale: Elitistlik < liberaalne - vabariiklik > kommunitaarne Elitistlik - poliitikud on ettevõtjad, otsustajad peaksid olema spetsialistid.
Ka osalusdemokraatia juured on ajaloos, näiteks püüti 20. Sajandi keskpaigas suurendada töötajate motivatsiooni, tehes nad ettevõtete väikeomanikeks ja kaasates organisatsioonisisesesse otsustamisse. Kodanikuosaluse suurendamisel on eri strateegiaid, osalusdemokraatia variatsioone: Kaasamisdemokraatia tähendab sellist poliitilist korraldust, mille puhul võivad oma arvamuse esitada kõik hvutatud isikud. Arutlev ehk deliberatiivne demokraatia tähendab, et oluliseks peetakse avatud ja ausat mõttevahetust, kus kõigil on võimalus oma seisukohad välja öelda ja neid kaitsta. Ei saa arvestada,e t oma seisukoht alati peale jääb, ent ausa mängu tunnetamine paneb mõttevahetuse lõpptulemusega lihtsamini leppima. Leppedemokraatiamehk konsensusdemokraatia mõistet on kasutatud üsna erinevates tähendustes. Üldistatult võime leppedemorkaatiat mõista püüdena
järgmisele: ® Stabiilsus ja kord ® Aineline heaolu ® Kodanikuõigused ® Demokraatlikkus Osalemine diskursiivsel väljal n Bourdieu: väljad, avanemine ja sulgumine, ortodoksia ja heterodoksia n Kodanikeühiskonna sisuline toimimine eeldab vastava diskursiivse välja olemasolu n Jürgen Habermas: n Elumaailm (elavik) vs süsteem n Avalikkussfäär: ideaalne kommunikatsiooniolukord, deliberatiivne arutelu, praktiline veenmine n Avatud ja konstruktiivse deliberatiivse arutelu protsess võimaldab jõuda parimate lahendusteni (vrd J. S. Mill) ja lahendi suurema legitiimsuseni (vrd Luhmann) n Seni ulatusliku legitiimsusega rahvuspatriotism võib uut tüüpi riigis asenduda pühendumusega demokraatlikele väärtustele ja põhiseadusele, nn põhiseaduspatriotismi e konstitutsioonilise patriotismiga
annaabi.ee 
