Punaarmee juhtkond alahindas Eesti vägede võitlusvõimet Punaarmee pidi jagama vägesid eri rinnete vahel Eesti valitsus suutis relvajõud mobiliseerida Vabatahtlikud Skandinaaviast Inglise laevastiku toetus Sõjaväe ülemjuhataja tegevus sõjaväe loomisel ja sõjategevuse juhtimisel 52. 53. Tartu rahu Eesti delegatsioonis Jaan Poska, Jaan Soots, Julius Seljamaa Vene delegatsioonis Aldolf Jaffe, Fjodor Kostajevit Vaherahu hakkas kehtima 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30 Tartu Rahu allkirjastati 2.veebruar 1920 kell 00.45 Rahu 5 tähtsamat artiklid olid a) Venemaa tunnustas Esimest Eesti Vabariigi iseseisvust de jure, loobus kõigist õigustest Eestile
04.1989): ,,Kuulsime ja saime teada, mida tehakse Balti vabariikides üleminekuks isemajandamisele ning rääkisime, mida tehakse selleks meil. Tehtud tööd hinnates võime öelda, et ettevalmistuse tase on meil ühesugune. Meeldiv on see, et meie vaated 1990. aasta plaanide koostamise tehnoloogiale langesid ühte." Sõnum oli mõeldud eelkõige Eesti venekeelse elanikkonna kõrvadele. Pidi maandama rahvusvahelisi pingeid. 1989. aasta 1. juunil leidis aset R. Otsasoni sõnavõtt Eesti delegatsioonis, kus oli kohal peasekretär M. Gorbatsov. M. Gorbatsov küsis R. Otsasonilt: ,,Ja kuidas teie sellesse (isemajandamisse) suhtute?" Plaanikomitee esimees ja Eesti krooni eestvõitleja arendas ma mõtet enesekindlalt ja veenvalt, kasutades seejuures argumente, millele ka Interrinde juhtidel oleks olnud raske vaielda. M. Gorbatsov reageeris sellele sõndadega (Noorte Hääl, 03.06.1989): ,,Hästi. Kui teil on niisugune tee, siis arvan, et see on loomulik tee." 1989
Seremetjev teeb oma kirjas tsaarist heategija. Esimestes kirjades räägib tsaar endast kui vabastajast. Ennast kui valitsejat ta üldse ei nimetanud. Oktoobris 1709 jõuavad vene väed Riia alla, linn piiratakse ümber ja linna piiramise avab pidulikult tsaar ise (laseb kolm kuuli linna). Peetril oli eriline viha Riia linna vastu (1697. aastal, kui Peeter alustas oma suurt teekonda Lääne-Euroopasse, algas reis Riia kaudu. Vene saatkond jõudis Riiga, see oli maskeraad, Peetrit ametlikult delegatsioonis ei olnud, ta oli kirjas volüntäärina. Peetri järgi nuhiti ja ta kartis, et jätab oma elu Riiga ja seetõttu põgenes Kuramaale. Venelased heitsid rootslastele hiljem Riia linna osas paljut ette. Hiljem oli tsaariga käitumise viis üks sõja alustamise ametlikest põhjustest). Terve talv piirati linna, midagi ette ei võetud, vaid sügisel mõned tormijooksud. Linn oli väga raskes olukorras. 1710 kevadel jõuab kohale ka katk. Varsti peale seda kirjutati alla kapitulatsioonile. 22
1709. aastal Peeter seda talle ka kinnitas. Oktoobris 1709 jõuavad vene väed Riia alla, linn piiratakse ümber ja linna piiramise avab pidulikult tsaar ise (laseb kolm kuuli linna). Peeter läks ise ära, ta ei kavatsenud seda linna maatasa teha. Peetril oli eriline viha Riia linna vastu (1697. aastal, kui Peeter alustas oma suurt teekonda Lääne-Euroopasse, algas reis Riia kaudu. Vene saatkond jõudis Riiga, see oli maskeraad, Peetrit ametlikult delegatsioonis ei olnud, ta oli kirjas volüntäärina. Peetri järgi nuhiti ja ta kartis, et jätab oma elu Riiga ja seetõttu põgenes Kuramaale. Venelased heitsid rootslastele hiljem Riia linna osas 5 paljut ette. Hiljem oli tsaariga käitumise viis üks sõja alustamise ametlikest põhjustest). Terve talv piirati linna, midagi ette ei võetud, vaid sügisel mõned tormijooksud. Linn oli väga raskes olukorras
tunnustuse saamine. Lisaks tunnustusele hakati küsima ka välisabi Vabadussõjas olevale Eestile. Ants Piip jäi Londonisse, Kusta jäi Pariisi ja Menning oli Eesti esindaja Stockholmis, lisaks saadeti sinna ka Kallas. 1919. aastal kujunes Eesti välispoliitikute peamiseks tegevusareeniks Pariis, jaanuaris 1919 oli seal alanud rahukonverents, sinna saadeti ka esinduslik Eesti delegatsioon, delegatsioon ei kuulunud Pariisi rahukonverentsi liikmete hulka. Delegatsioonis: Jaan Poska (juht), Jaan Tõnisson ja Jaak? Köstner. Lisaks Ants Piip ja Kusta. Delegatsiooni põhiülesandeks juriidilise tunnustuse saavutamine. Loodi suhteid nii võitjatest suurriikidega. Aga delegatsioon mingit erilist edu ei saavutanud - ei olnud huvitatud sekkumisest Venemaa asjadesse. Kasusaamise lootuses kaotanud riikide hüvede jagamisel tundus Antandi riikidele mõttetu hakata oma pead vaevama väikeriikidega nagu Balti riigid
annaabi.ee 
