3 1 BAROKILE ISELOOMULIKUD JOONED Barokk-kunst on oseselt välja kasvanud renessansist, mille puhul ei võeta kasutusele uusi elemente, vaid lähtutakse vanadest motiividest. Alguse sai tema Itaaliast Roomast ja levis edasi Euroopasse 16.-18. sajandil. Barokile iseloomulikeks tunnusteks on suure mõjukuse taotlemine, mida püütakse saavutada fassaadidel risaliitide, nisside, petikakende, skulpuuride ja dekoratiivdetailide kasutamisega. Kõik see võimaldab hästitöötava valguse ja varjude mängu, mida ilmestavad kõverad ja lainetavad jooned. Lõpptulemuseks on rahutus ja teatraalne efektsus, kusjuures mitte ainult ekterjööris, vaid ka interjööris, kus pannakse rõhku ruumide otstarbekale planeerimisele ja mugavusele. [3] Barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult
ruumide otstarve. Hoone on põhiliselt nelinurkse konfiguratsiooniga. Kompositsiooni ebasümmeetrilisust rõhutab nurgatorn, kuid see on iseloomulik paljudele neogooti ehitustele. Ideaalina on silmas peetud veidi sõjakat keskaegset lossi. Hoonet vaadates on näha selle ideaali: täpselt läbi mõeldud detailid, tahutud kivid, mõõtmelisus jne. Neogooti stiil üleüldse rõhutab peamiselt stiili väliseid tunnuseid. Kusjuures dekoratiivdetailide põhiarsenal pärineb peamiselt kindluste ja kirikute arhitektuurist ( Vasalemmas näiteks massiivne nurgatorn, selle sakmeline katusevall ja laskepilud, tornikesed portikuse kohal ning katuse serval ). Mõisa ehitamiseks on kasutatud kohalikku dolomiitkivi, nn. Vasalemma marmorit. Nagu juba eespool mainitud ( tahutud kivid ), nõudis ehitusmeister Sinistov enne iga kivi kohaleasetamist selle sobivaks tahumist maas. Kogu need detailid annavad alust omistada mõisa projekteerimistöö K
samuti sellesse ajastusse. [15] Joonis 2.2Väinjärve mõis 7 BAROKK Barokk-kunst on oseselt välja kasvanud renessansist, mille puhul ei võeta kasutusele uusi elemente, vaid lähtutakse vanadest motiividest. Alguse sai tema Itaaliast Roomast ja levis edasi Euroopasse 16.-18. sajandil. Barokile iseloomulikeks tunnusteks on suure mõjukuse taotlemine, mida püütakse saavutada fassaadidel risaliitide, nisside, petikakende, skulpuuride ja dekoratiivdetailide kasutamisega. Kõik see võimaldab hästitöötava valguse ja varjude mängu, mida ilmestavad kõverad ja lainetavad jooned. Lõpptulemuseks on rahutus ja teatraalne efektsus, kusjuures mitte ainult ekterjööris, vaid ka interjööris, kus pannakse rõhku ruumide otstarbekale planeerimisele ja mugavusele. [15] Barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult
Kui aga 13.sajandil keisrivõim Itaalias oma tähtsuse minetas, saavutasid ka muud linnad sõltumatuse. Linnriikide arengut olid soodustanud ka ristisõjad, mille tagajärjel Idamaade ja Lääne Euroopa kaubavahetus itaalia kaupmeeste kätte koondus. Arenesid ka merekaubandus ja pangandus. Keskaegsete linnade kasvu ja õitsengu tulemusena Prantsusmaal 12. Saj. II poolel välja kujunenud gooti arhitektuur jäi suures osas Itaaliale võõraks. Alates 13.sajandist võis küll täheldada gooti dekoratiivdetailide kasutamist, mitte aga konstruktiivsete põhimõtete järgimist. Prantsusmaalt Itaaliasse tulnud tsistertsi mungad püüdsid oma 13.saj. ehitatud kloostreis küll kinni pidada traditsioonilisest gooti ehituskunstist (Fossanova klooster, eriti kloostrikirik, 12.saj. lõpp, 13.saj. algus), dominiiklased ja frantsiskaanlased seevastu pidasid kinni Itaalias juurdunud ehitustraditsioonidest ja arendasid välja itaalia gootikale iseloomulikud jooned
Projekteerijal tuleks tutvuda hoone ning asula ehitusajalooga ja teha leitud eeskujude järgi maja ajastule sobilik välisviimistlus. Akende ja uste, sokli ja räästa sõlmed nõuavad kogenud projekteerija lahendusi. Hoone lisasoojustamine on üldjuhul piirdetarindite muutmine, mis eeldab ehitusluba ja ehitusprojekti. Ehitusprojektis tuleb anda ka konkreetsele hoonele sobivad sõlmede tehnilised lahendused, detailiderikka hoone puhul laudise ja dekoratiivdetailide joonised. Ei ole mõistlik tellida formaalset, üksnes asendiplaanist ja üldvaadetest 225 koosnevat ehitusprojekti, mis ei sisalda tellijale ega ehitajale vajalikku infot. Paksu välispidise lisasoojustuse korral tuleb ukse- ja aknaraamid liigutada väljapoole, et ei tekiks puitelamule ebaloomulikke aukus avasid. Algse ajastutruu välisfassaadi taastamiseks nõuab välispidine soojustamine meisterlikku teostust
annaabi.ee 
