Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0- 90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o). Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0 o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra. Kui deklinatsiooninurk on idasuunas, siis on erinevus +märgiga, kui lääne suunas, siis -märgiga. Deklinatsiooni suuruse saab teada kohapealsetest meteoroloogilistest teenistustest või kaardilehe allservast. Magnetilise pôhjapooluse liikumised on ööpäevased ja aastased. Deklinatsiooni suurus muutub ühes ja samas punktis. Aastane muutus 9', ööpäevane on 15'. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'
Meeles peab pidama, et mõõtmine toimuks kellaosuti liikumise suunas. Saadud nurka nimetatakse direktsiooninurgaks. Maastikul võib mõõta suuna enda asukohast nähtavale objektile kompassi või bussooli (suurtükiväe kompassi) asimutaalringi abil. Jälgima peab, et suunaväärtuse mõõtmise ajal oleks kompassi magnetnõel kohakuti kompassi asimutaalringi põhjasuunaga. Saadud nurka nimetatakse magnetasimuudiks. Nurk tõelise põhjasuuna ja magnetilise põhjasuuna vahel on deklinatsiooninurk. Erinevate põhjasuundade väärtuste erinevused pole suured, kuid tasuvad siiski väljaarvestamist, kui ainult 4 Nimi: ........................................ asimuudi järgi tuleb maastikul liikuda kilomeetite kaupa. Samuti on vaja teada täpseid vaatlussuundi kaudtulerelvade tule tellimisel või korrigeerimisel
Orienteerimisel kasutatakse järgmisi nurki: asimuut,rumb(0-90o),direktsiooninurk,tabelinurk (0-90o). Asimuut on horisontaalnurk, mida mõõdetakse meridiaani põhjasuunast päripäeva kuni antud jooneni(0o-360o ). Asimuut on kas magnetiline või geograafiline (tõeline). N N B AA;B A AB;A Magnetilise ja tõelise meridiaani vahel on erinevus deklinatsiooninurga võrra. Kui deklinatsiooninurk on idasuunas, siis on erinevus +märgiga, kui lääne suunas, siis -märgiga. Deklinatsiooni suuruse saab teada kohapealsetest meteoroloogilistest teenistustest või kaardilehe allservast. Magnetilise pôhjapooluse liikumised on ööpäevased ja aastased. Deklinatsiooni suurus muutub ühes ja samas punktis. Aastane muutus 9', ööpäevane on 15'. Järelikult ei saa magnetilise meridiaani järgi joont orienteerida täpsemalt kui 15'
lõuna sihi vahel.) Eestis on deklinatsioon 5 - 10° , see suureneb läänest itta ja kasvab umbes 8´ (kraadiminut) aastas. 1984. a. asus Maa magnetpõhjapoolus põhjalaiusel 77 ° ja läänepikkusel 102,3° Kanada Arktika saarestikus. Eelnenud 25 aasta jooksul on põhjalaius muutunud +0,5° võrra ja läänepikkus + 1,3° võrra. Seega magnetkompass näitab magnetpooluste suunda, mitte aga geograafiliste poolust ( ,, nabade") suunda. Topograafilisel kaartidel antakse deklinatsiooninurk tekstina ja graafiliselt ning aastaarv, kuna on nurga mõõtmine tehtud. Magnetpooluste vahel on magnetväli. Kokkuleppeliselt magnetvälja jõujoone suund on põhjapooluselt lõunapoolusele N S ( joon. 2) N N F S S joon 1 joon
lõunapoolusest ja suunduvad magnetilise põhjapoolusele nagu püsimagnetil. Maa magnetväli pole ajas püsiv. Geoloogilise ajaloo vältel on teada polaarsuse muutused. Kaasaegset situatsiooni kus magnetvälja jõujooned väljuvad lõunapooluselt ja suunduvad põhjapoolusele nimetatakse normaalpolaarsuseks ning vastupidist situatsiooni pöördpolaarsueks. Protsessi ennast nimetatakse magnetpooluste inversiooniks. 86. Magnetiline deklinatsiooninurk on nurk geograafilise ja magnetpooluse vahel. Magnetiline inklinatsiooninurk e. Maa magnetvälja horisontaal ja vertikaalkomponent. Magnetilisne inklinatsioon on magnetvektori orientatsiooni muutus. Selle põhjal on võimalik määrata magnetiseerumised laiuskraadi. 87. Maa magnetvälja arvatavad põhjused. Dünamoteooria. Tänapäeval on käibel nn dünamoteooria, mille järgi Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas,
annaabi.ee 
