11 Äriregistris peab end registreerima ka füüsilisest isikust ettevõtja ning välismaa äriühingu filiaal. Ajalooliseks aluseks kaupmeeste nimekirjad. Riiklikud kaubandusregistrid 19. sajandil. Germaani süsteemi iseloomustab andmete avalik kehtivus ja konstitutiivsus. Romaani süsteemi iseloomustab ajalooliselt kannete deklaratiivsus. Äriregistri pidamine Registreid peab Tartu maakohtu registriosakond (sama Saksamaal, Prantsusmaal, suurem osa Ida-Euroopa riikidest). Kohtuvõimul on seega sõltumatu, operatiivne ning õiguslik võimalus lahendada kannaete tegemisega seotud otsuste üle tekkivaid vaidlusi. Äriregister osades riikides ka haldusvõimu osa (Suurbritannia, Skandinaavia). Rootsis ja Soomes on äriregister ühendatud patendiametiga. Muu (nt Hollandis kaubandus-tööstuskoda).
(1907,1909), kus avaldas luuletusi, artikleid, esseesid, kaastöötaja ka soome ja eesti ajalehtedele- ajakirjadele. "Elu tuli" -rakendas meisterlikult rangeid klassikalisi vorme, et neid siis jälle hüljata, noor pooet tabas ajaomase meeleolu ja leidis õnneliku kooskõla isikupärase väljenduse ja traditsoonilise, laiemale lugejaskonnale mõistetava kujundikeele vahel. "Elu tules" valitsevad allegooria, deklaratiivsus, tervikkogu teostuslik ebaühtlus jääb õnnestunud luuletuste varju "Üht laulu tahaks laulda", "Oma saar", "Noorte laul", "Noored sepad", "Raudlaul". Mehelik võitlusluule peegeldub ka armastusluuletustes, milles annab märku eesti luules esimest korda uusaja individualismile iseloomulik hedonistlik, elunautimist väärtustav hoiak. Armastust ja selle meelelist külge poetiseerides ütles noor Suits uue sõna - tollast kultuurikonteksti arvestades
aastatel prevaleeriv poeesia. Poeesias kritiseeriti mainitud aastakümnel tsaarivalitsust, ülistati revolutsiooni, avaldati kurbust Lenini surma puhul. Kirjandusse tulid poeedid Süleyman Rustam1 (1906-1987), Samed Vurgun2 (1906-1956), Mikail Musfik (1908-1937), Rasul Rza (1910-1981), Mamed Ragim (1907-1977), kes panid aluse Aserbaidzaani kaasaegsele poeesiale. Üldiselt oli Aserbaidzaani poeesia 1920. aastatel kasvuraskustes, seda iseloomustasid liigne otseütlemine, deklaratiivsus, skemaatilisus. Palju tegi sotsialistliku realismi juurutamiseks Aserbaidzaanis ära V. Majakovski, kes külastas mitmel korral Bakuud. Heaks õpilaeks osutus Vurgun3 (oma luuletustega ,,Raport", ,,Poeedi vanne", ,,Suu-rinne"), samuti Rasul Rza (eriti poeemiga ,,Bolsevistik kevad", teemaks kolhoosnikute kangelaslik võitlus puuvillakoristusel). 1930. keskel kujunes juhtivaks töö teema, millele olid pühendatud näiteks
Dokumendid, mis ei ole eesti keeles, esitatakse äriregistrile koos notariaalselt tõestatud tõlkega. Tegelikkuses notarid enamasti ei tõesta dokumendi tõlget, vaid tõlgi allkirja ehtsust tõlkel, kuid ka sellised tõestused on praktikas aktsepteeritavad. Ajalooliseks aluseks kaupmeeste nimekirjad. Riiklikud kaubandusregistrid 19. Sajand. Germaani süsteemi iseloomustab andmete avalik kehtivus ja konstitutiivsus. Romaani süsteemi iseloomustab ajalooliselt kannete deklaratiivsus. Äriregistri funktsioonid: a) Avaldamisfunktsioon, vt. Ka EÜ 1. Äriühinguõiguse direktiiv. OlulIne tagada teabe kättesaadavaus. Registrikaardi andmed on kõigile tutvumiseks avalikud. b) Garantii ehk avaliku usaldatavuse funktsioon (ÄS § 34) Tagatakse positiivne ja negatiivne avalikkus kolmandate isikute suhtes. Registripidaja vigade eest vastutab riik (riigi vastutuse seadus). c) Kontrollfunktsioon
andmete kogumine on ebaühtlane (osa sisestatakse andmebaasi hilinemisega, osa ei koguta üldse; Lastekaitse korralduse… 2013). Andmete kogumisel jääb praegusel hetkel vajaka koostööst ning erinevate sidusrühmade kaasamisest. Muuhulgas on vajalik ühtlustada ka sidusvaldkondade terminoloogia, statistika ning peamised arengusuunad (Sotsiaalministeeriumi arengukava 2011). Kehtiva LKSiga seonduvad peamised probleemid Seaduse probleemiks on liigne deklaratiivsus ning see, et lastekaitset reguleerivad sätted on laiali erinevates seadustes. Praegune Eesti LKS on Euroopa õigusruumis ainulaadne: seaduses sisalduvad lapse õigused ja kohustused, kuid delegeerimata jäetakse rakenduslikud küsimused. Seaduses puudub rakenduslik pool ning riikliku korralduse süsteemi kirjeldus, kuidas tegelikkuses lastekaitset tagada (Henberg 2003; Reinomägi jt 2004; Aru 2013). LKSi probleemiks on ka seaduse normtehniline vananemine