keerulisi viise ja mõttekäike. Ta küll seletas, miks on tema vaade justkui õigeim keegi ei ole varem uurinud maailma kõigist neljast aspektist, vaid ainult ühest. Freud ja Jung tegelesid tahtelise, Locke, Watson ja neuroloogia käitumusliku, Kuhn ja Weber kultuurilise ning Marx ja Comte sotsiaalse aspektiga. Nüüd olevat olemas kõiki teooriaid ühendav mõtlemine. Ma siiski leian, et kergem on teha ja õppida asju ükshaaval. Ei ole mõtet korraga jalgrattaga sõita, luuletusi deklameerida, pasunat puhuda ja pea peal seista kõik läheb liiga segaseks ja raskeks. Tänan.
(16,4%) 45-59 a (13,6%) 60-74 a (6,1%) 75+ a Prantslased Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. See on nende jaoks pigem muusa või armuke kui sõnade kogum. Peaaegu pool elanikkonnast loeb vähemasti kümme raamatut aastas. Kirjandus ületab oma staatuselt poliitika ja see on põhjus, miks kirjanikke on valitud kõrgetele ametikohtadele ja poliitikutelt oodatakse, et nad on erudeeritud või - veelgi parem- kirjanduse armastajad ja tundjad. Prantslasest töölise puhul on tavaline deklameerida luulet ja tsiteerida Montaigne'i või Montesquieu'd isegi keset baarikära. Tänapäeval koondavad isegi koduprantslased oma pingutused keele paremaks valdamiseks. Ja isegi professionaalsed kirjanikud ei suuda toime tulla La Grande Dicteega, iga-aastase ''konksudega'' õigekirjavõistlusega grammatikas, mis meelitab sellest osa võtma 300 tuhat inimest. Televisiooni kaudu jälgib seda veel 7 miljonit. Võistluse kohta avaldatakse ajalehtedes üksikasjalikke reportaaze.
Laadplatsile ehitati näidendi tarbeks mitu lava, et saaks tegevusi kiiresti edasi kanda. 8 Osad jagamisel anti alati "pühad osad" vaimulikele ja muid tegelasi mängisid käsitöölised. Keskaegse linna tänavapilti ilmestasid zonglöörid ehk mängumehed. Need olid erakordsete annetega rändnäitlejad. Nad oskasid laulda, deklameerida, tantsida, nalja teha ja erinevaid trikke korda saata. Eriti hinnatud olid aga kehalise puudega rändnäitlejad (kääbused, hiiglased, lombakad jne.) 13.saj. tõi endaga kaasa näidendid imetegudest ehk miraaklid. Kogu konflikt või probleem päästeti tänu pühaku õigeaegse vahelesegamisega. Miraaklite lõpp oli alati selline, mis andis võidu headusele kurja üle. Paljude miraaklite sisuks olid ka pühakute elulood. 14.saj. hakati keskaegsetes linnades esitama suuri vabaõhulavastusi
(16,4%) 45-59 a (13,6%) 60-74 a (6,1%) 75+ a Prantslased Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. See on nende jaoks pigem muusa või armuke kui sõnade kogum. Peaaegu pool elanikkonnast loeb vähemasti kümme raamatut aastas. Kirjandus ületab oma staatuselt poliitika ja see on põhjus, miks kirjanikke on valitud kõrgetele ametikohtadele ja poliitikutelt oodatakse, et nad on erudeeritud või - veelgi parem- kirjanduse armastajad ja tundjad. Prantslasest töölise puhul on tavaline deklameerida luulet ja tsiteerida Montaigne'i või Montesquieu'd isegi keset baarikära. Tänapäeval koondavad isegi koduprantslased oma pingutused keele paremaks valdamiseks. Ja isegi professionaalsed kirjanikud ei suuda toime tulla La Grande Dicteega, iga-aastase ''konksudega'' õigekirjavõistlusega grammatikas, mis meelitab sellest osa võtma 300 tuhat inimest. Televisiooni kaudu jälgib seda veel 7 miljonit. Võistluse kohta avaldatakse ajalehtedes üksikasjalikke reportaaze.
Inimese ajus toimuvad imepisikesed muutused, millest aga siiski piisab selleks, et mäletada veel kolmkümmend aastat hiljem seda, mida talle viiendaks sünnipäevaks kingiti. Need näited, mille loetelu on lihtne jätkata, vihjaksid nagu mälule kui mateeria üldisele omadusele. Muidugi võib sellisest maailma ühendavast üldisest omadusest rõõmu tunda, kuid kui palju mõistmist ja selgust sünnib sellest, kui nimetame näiteks nii jalajälgi liival kui inimese võimet deklameerida peast luuletust ühe ja sama sõnaga "mälu". Endel Tulving kirjutab oma klassikaliseks saanud raamatus "Episoodilise mälu elemendid" (1983), et üldine mäluteooria oleks sama sisutühi kui üldine lokomotsiooni teooria. Organism võib ühest kohast teise liikuda lõpmatul hulgal eri viisidel: sammudes, joostes, roomates, rulludes, ronides, hüpates, ujudes, hõljudes, lennates, Eesti psühholooge 2
saj. alguses Berliini kabareedes pianist ja helilooja. (Kahe maailmasõja vahel olidki Berliini kabareed kuulsamad kui Pariisi omad) Frank Wedekind (Väga hea näitekirjanik, kes oli samuti seotud kabareekunstiga. Hiljem sidus teda koostöö A. Bergiga. Tema näidenditel põhines Bergi ooper „Lulu“) Schönbergi „Pierrot lunaire“ on kindlasti mõjutanud kabareekunstist. (Žanri määratlus 21 melodraamat – teksti deklameerimine muusika saatel) Laulja ei saa vabalt teksti deklameerida. Schönberg on ette näinud, et seda vokaalpartiid esitatakse muusikaliselt deklameerides. 9 (Stravinski oli „Pierrot lunaire’st“ väga vaimustunud, et kõndis ringi, partituur taskus) Muusikadraama „Õnnelik käsi“ (1910-1913) Schönberg ise on öelnud, et tema jaoks kõige tähtsam selle teose puhul oli musitseerimine teatri vahenditega
annaabi.ee 
