Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 2. Veini dekanteerimine Pikalt pudelis laagerdunud punased veinid vajavad oma parimate maitse- ja aroomiomaduste esile kerkimiseks eelnevat pikemat kokkupuudet õhuga (nimetatakse ka veini avanemiseks). Sellisel juhul kasutatakse dekanteerimist ehk veini õhutamist ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 3. Veini temperatuur Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me kõiki veini aroome. Liiga soe vein kaotab aga värskuse ja domineerima hakkab alkohol. Serveerimistemperatuurid: - valged kuivad ja kerged veinid, shampanja: 6-8 °C
Jätkasin hõõrumist ja soola lisamist kuni oli moodustunud kuiv ja pulbriline mass. Karotenoidide ekstraktsiooniks võtsin 50 ml mõõtesilindri ja asetasin sellele lehtri ning lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli oktaan. Lisasin nii palju, et segu uhmris oli kaetud. Segasin segu uhmrinuiaga läbi, jälgides, et ka uhmri külgedelt saaks kogu materjal uhmrisse pestud. Ootasin massi settimist, et alustada dekanteerimist. Selle viisin läbi väikese lusikaga, tõstes sademe kohal olevat lahust filtrile nii, et sadet ennast filtrile ei satuks. Tegin filtreerimist mitu korda. Minul tuli ekstrakti mõõtesilindrisse 46 ml (ekstrakti kogumaht). Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-650 nm ning võrdluslahusena kasutasin puhast ektrahenti, milleks oli minu katse puhul oktaan. Töötasin klaasküvettidega.
soola lisamist kuni oli moodustunud kuiv ja pulbriline mass. Karotenoidide ekstraktsiooniks võtsin 40 ml mõõtesilindri ja asetasin sellele lehtri ning lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli heptaan. Lisasin nii palju, et segu uhmris oli kaetud. Segasin segu uhmrinuiaga läbi, jälgides, et ka uhmri külgedelt saaks kogu materjal uhmrisse pestud. Ootasin massi settimist, et alustada dekanteerimist. Selle viisin läbi väikese lusikaga, tõstes sademe kohal olevat lahust filtrile nii, et sadet ennast filtrile ei satuks. Korduvektraktsioon toimus kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvustuks. Minul tuli ekstrakti mõõtesilindrisse 7,5 ml (ekstrakti kogumaht). Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-600 nm ning
Karotenoidide ekstraktsiooniks võtsin 40 ml mõõtesilindri ja asetasin sellele lehtri ning lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli oktaan. Lisasin nii palju, et segu uhmris oli kaetud. (Nagu hiljem selgus, siis sai oktaani liiga palju.) Segasin segu uhmrinuiaga läbi, jälgides, et ka uhmri külgedelt saaks kogu materjal uhmrisse pestud. Ootasin massi settimist, et alustada dekanteerimist. Selle viisin läbi väikese lusikaga, tõstes sademe kohal olevat lahust filtrile nii, et sadet ennast filtrile ei satuks. Korduvektraktsiooni ma ei teinud, kuna esimese oktaanikoguse lisamisel oli sademe kohal olev ekstrakt juba värvitu. Minul tuli ekstrakti mõõtesilindrisse 16,4 ml (ekstrakti kogumaht). Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõtsin vahemikus 350-650 nm ning võrdluslahusena
Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 2. Veini dekanteerimine Pikalt pudelis laagerdunud punased veinid vajavad oma parimate maitse- ja aroomiomaduste esile kerkimiseks eelnevat pikemat kokkupuudet õhuga (nimetatakse ka veini avanemiseks). Sellisel juhul kasutatakse dekanteerimist ehk veini õhutamist ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 3. Veini temperatuur Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me kõiki veini aroome. Liiga soe vein kaotab aga värskuse ja domineerima hakkab alkohol. Serveerimistemperatuurid: - valged kuivad ja kerged veinid, shampanja: 6-8 °C
avatakse üks kuni kolm tundi enne serveerimist, sest õhuga kokku puutudes valmivad nad lõplikult; jooke valatakse alati istuja paremalt käelt, veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti ning valamise ajal klaase kätte ei võeta; veiniklaase hoitakse ainult jalast; pudelit esitletakse kõigepealt tellijale, kes peab jooki maitsma ja selle heaks kiitma; vanemate veinide puhul kasutakse töövõttena ka dekanteerimist ehk ümbervalamist karahvini; veini aroomi tundmiseks võib jooki enne maitsmist nuusutada. Veini hoidmist suus, nagu seda teevad veinispetsialistid, ei peeta vastuvõttudel või lõunalauas sobivaks. Punase veini serveerimistemperatuurid: · kerged punased veinid: 1415 °C · tugevad punased veinid: 1618 °C 212. Veinide dekanteerimine on veini valamine karahvini e. dekanterisse. Tehakse seda selleks, et 1) vein saab
annaabi.ee 
