pidama. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks. o Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. Dekadendi jaoks on kaastunne voorus 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? o Terves kehas terve vaim. Kui keha on haige, siis see mõistus ei saa olla normaalne. o Haiglusaeg, mille N. läbi elas, andis talle tahte avastada oma elu uuesti, sealhulgas ka iseenda. Ta tegi oma oma elutahtest filosoofia. Tema elujõu mõõna aastail lakkas ta olemast pessimist, enesetaastamisinstinkt keelas talle viletsuse ja pelgurluse filosoofia. 7
KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 Lisa 1 18 3 SISSEJUHATUS Richard Rohtu on peetud üheks kõige konsekvetnsemaks väikekodanlikuks nähtuseks meie kirjanduses (R. Sirge). Sealjuures ei puudu tema neljakümneaastasel loominguteel teisenemine. Varasemal perioodil pälvis Roht ,,eesti esimese dekadendi" nimetuse. Peatselt, 20-ndate aastate algul, oma realistlikke töid romantilis-idüllitseva rüü või naturalismiga. 4 I RICHARD ROHU ELU 1.3 Richard Rohu lapsepõlv Richard Roht sündis 12. aprill 1891 aastal Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus peremehe pojana. Karaski külas Põlvamaal möödusid kirjaniku noorusaastad ja need polnud kerged. Kui R.Roht oli 6-aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli
o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks. o Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. Dekadendi jaoks on kaastunne voorus Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? o Terves kehas terve vaim. Kui keha on haige, siis see mõistus ei saa olla normaalne. o Haiglusaeg, mille N. läbi elas, andis talle tahte avastata oma elu uuesti, sealhulgas ka iseenda, ta maitses kõiki häid ja isegi tühiseid asju nõnda nagu teised neid hõlpsasti maitsta ei osanud. Ta tegi oma tervistumistahtest, oma
26. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadendi tunnus on see, et ta valib alati iseennast kahjustavad vahendid, kuigi ta on rahulik ning haritud. Isiksuselt pessimistlik, leplik ning kaastundlik. Nietzsche tunneb, et on dekadentse inimese vastand. Füüsiliselt terve, tundub ta siiski enamikule vaimuhaige. 28. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche hakkas oma väärtusi ümber hindama, ta mõistis, et kui keha on haige, on ka mõtlemine haige ning ebanormaalne
Pierre Bourdieu teosed (1930-2002). Põhimõiste on väli struktureeritud sotsiaalne ruum, kus käib pidev võitlus erinevate jõudude vahel, mis mõjutab sotsiaalseid agente sõltuvalt nende asendist väljal. 19. sajandi prantsuse kirjanduse väljal on akadeemia, dekadendid. Suured majanduspoliitilised väljad, võimuväljad. Igas kultuuriväljas on kaks põhialget: heteronoomne ja autonoomne. Heteronoomne alge on suunatud mitmekesisusele, autonoomne alge ühtsusele väljas. Dekadendi eesmärgiks on ebaedu. Edu tähendaks müüdavust ebapuhast südametunnistust. Autonoomne poolus on suunatud piiratud tarbimisele. Habitus püsivate ja korduvate kalduvuste, suunitluste, käitumismallide ehk dispositsioonide sotsiaalne olend (sotsiaalne agent). Kuna habitus on spontaanne, pole väli täielikult reguleeritav. Nicklas Lehmann. Sotsiaalsed süsteemid on iseorganiseeruvad. Sotsiaalsete süsteemide funktsioneerimise põhiteguriks on käitumisootused. Käitumisootused
annaabi.ee 
