- Maailma keelte osas oli juba juttu keelte sotsiolingvistilisest liigitusest. Kõik see kus keel ja ühiskond kokku puutuvad. Variatiivsus: geograafiline(erinevates kohtades inimesed räägivad erinevalt, nt eesti murded), sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus) Suuline ja kirjalik keelekasutus Suuline kõne: 1) Ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline(oluline kellega räägitakse), deiktilisem 2) Intonatsioon ja pausid(mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem 3) Grammatika osas ,,lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne 4) Tavaliselt vähem formaalne Laias mõttes Suuline kõne: · Kõneetnograafia ja vestluse struktuur · Keele varieerumine(stiil, sugu ja sotsiaalne kuuluvus jms) · Kakskeelne ühiskond · Praktiline SL (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika)
kohale murded); 2) sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); 3) situatsiooniline (stiil, formaalsus) Keele variandid: Dialekt e murre, mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt teatud sotsiaalse grupi keel. (,,Mina vää?") Idiolekt ühe inimese konkreetne keelekasutus. Suuline ja kirjalik keelekasutus: Suuline kõne on: - ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, kontekstist sõltuvam (deiktilisem) - intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem - ,,lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud jne - Tavaliselt vähem formaalne Sotsiolingvistika laiemas mõttes: - Kõneentnograafia, konversatsioonianalüüs (vestluse struktuuri avastamine, vooruvaheldusmehhanism). - Keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) - Kakskeelne ühiskond
vastavalt kohale murded); 2) sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass); 3) situatsiooniline (stiil, formaalsus) Keele variandid: Dialekt e murre, mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt teatud sotsiaalse grupi keel. (,,Mina vää?") Idiolekt ühe inimese konkreetne keelekasutus. Suuline ja kirjalik keelekasutus: Suuline kõne on: - ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, kontekstist sõltuvam (deiktilisem) - intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem - ,,lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud jne - Tavaliselt vähem formaalne Sotsiolingvistika laiemas mõttes: - Kõneentnograafia, konversatsioonianalüüs (vestluse struktuuri avastamine, vooruvaheldusmehhanism). - Keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) - Kakskeelne ühiskond - Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika)
Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. (Lõuna-eesti murre võru, tartu, mulgi; Põhja-eesti saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; rannikumurre) Sotsiolekt on sotsiaalse grupi keel. Idiolekt on ühe inimese keel. Individuaalsed eripärad. Kasutatakse, kui leitakse midagi omapärast kellegi keeles. Suuline kõne on verbaalne kõne. on ajaline, lineaarne, kahesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem; intonatsioon ja pausid, seega ikoonilisem; lõdvem konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne; tavaliselt vähem formaalne. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on
* Keele variandid: o dialekt e murre geograafiline erisus o sotsiolekt sotsiaalne erisus, släng noorte kõnekeele sotsiolekt o allkeel keele variant + kirjakeel e standardkeel + ühiskeel formaalsem kõnekeel, argikeel mitteformaalsem kõnekeel o idiolekt individuaalne keelepruuk * Suuline ja kirjalik keelekasutus: suuline kõne on: o ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem (kontektist sõltuvam) o intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem o "lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne o tavaliselt vähem formaalne * Konversatsioonianalüüs (CA) ehk vestlusanalüüs uurib autentseid vestlusi o Vestluste jaotus: argivestlus, institutsionaalne vestlus o Peaeesmärk: avastadada vestluse struktuuri o Põhiteemad: + vooruvaheldusmehhanism
annaabi.ee 
