Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad teenijatemajad, viljaaidad , viinaköök kui ka rehealad olid ehitatud puust, kivist olid ainult kaks väikest aita, AJALUGU Mohrenschildtid olid laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja- orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883 aasta aprillis Kose-Uuemõisast pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. Woldemar von Uexküll ehitas 1890 praegu oleva Laitse lossi. AJALUGU Woldemar käis tihendalt läbi Nicolai von Glehniga. Arvatakse, et tol amatöörarhitektil oli mongi osa Laitse mõisahoone ilme kujundamisel Uexkülli käes oli Laitse loss ainult 1909. aastani. Oma ainsale pojale ei saanud ta Lossi pärandada, kuna to oli rüütelkonnast välja heidetud
aasta kevadel Riia pürjermeistrile Johann Ulrichile. Tema ajal on Laitse mõis rajatudki, vähemasti 1637. aastaks oli see seal kindlasti juba olemas. Laitse püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. /../Mohrenschildtid püsisid Laitses kuni 1860. aasta kevadeni, seejärel oli valdus aga järgemööda Tallinna pastorileskede ja –orbude kassa, suurtööstur Alexander Eggersi ning Paul Heinrich von Dehni käes, kuni 1883. aasta aprillis Kose-Uuemõisalt pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. 1936 aastal avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Ilmasõja ajal teenis loss vanglana nii sakslaste kui venelaste käes. Külarahva teatel olid vangivalvurid küll mõlemal poolel samad kohalikud mehed. Pärast sõda tehti lossist Laitse raadiojaama teenindushoone, kus olid eluruumid, punanurk, söökla, side ja muu
tegutsevad metsamajandusega. Valla vaatamisväärsused Rakveres vaatamisväärsused on näiteks linnus,keskväljak,spordikompleks ja ka tarvas mis asub linnuse kõrval. Rakvere vallas on ka palju vanu mõise mida saaab külastada. Veltsi ja Kloodi Tallinn-Narva maanteel Haljala teeristist umbes 3 km lõunapoole asub Veltsi mõisamaakividest hooneteansambel: viinavabrik, kuivati, meierei ja moonakatemajad. Kenas korrastatud pargis asub 19. saj lõpul, von Dehni ajal valminud punastest tellistest härrastemaja. Veltsist 1,5 km lõuna suunas asub Kloodi mõis, mis sai nime Clodtide suguvõsa järgi. Teest paremal pargi serval asuv mõisahoone on ehitatud 19. saj II poolel. Tagapool on alles ka 18. sajandil ehitatud härrastemaja, hilisem teenijatemaja, kust on pärit kunstnikest vennad Karl ja Gustav Clodt von Jürgensburg. Haljala Rakvere tee ümbrus Haljala-Rakvere mnt Haljala teeristist 3 km Rakvere poole jääb vahetult tee äärde
pärimusel Ivan Sussanini st. Varsti pärast "Ivan Sussanini" esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. Seal töötas ta kaks aastat. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks. Glinka koostas ja andis välja vene heliloojate muusikapalade kogumikku, võttes sellesse ka oma uusi romansse ja klaveripalu. Glinka käis sageli välismaal, täiendas end Berliinis S. W. Dehni juures (vt pilt 4.) Pilt 4. Joonistus Glinkast 1857 a. veebruaris Glinka haigestus äkki ja suri Berliinis. Helilooja põrm toodi Peterburgi. (vt. pilt 5) Pilt 5. Hauasammas Peterburis. 1.2 Looming
Tõenäoliselt oli ta alates 1758. või 1759. aastal koduõpetajaks Äksis. 1759. aasta lõpus sai temast ka teoloogiakandidaat, misjärel sai ta asuda kirikuõpetaja kohale. Erinevalt enamikust väljastpoolt Liivimaad tulnuist, kes veetsid koduõpetajana 4-5 aastat, sai tema hakkama vaid 3-ga: juba 1760. aastal pühitseti 23-aastane Hupel Äksi kirikuõpetajaks Hupel saab Äksi kirikuõpetajaks 13. jaanuar 1760 Pärast Äksi kirikuõpetajaks saamist abiellus Hupel eelmise pastori Dehni lesega, kes oli temast kümme aastat vanem. Tol ajal oli see tavaline, et uuele pastorikohale tulnud pidid üle võtma eelmise kirikuõpetaja perekonna ees hoolitsemine. Hupeli esimene abielu jäi küll väga lühikeseks, sest juba 1761. aasta aprillis ta naine suri. 1762. aastal suri ka nende üheaastane poeg. Äksi pastorina saavutas Hupel ilmselt peagi hea kuulsuse, sest juba 1764. aastal kutsusti teda Võnnu ja Põltsamaa kogudueste juurde
sajandi muusikas üks mitmekülgsemaid isiksusi pianist, helilooja, dirigent, pedagoog, vene muusikaelu suundarajavaid organisaatoreid. 11- aastase imelapsena sõitis ta oma õpetaja A. Villoing`i initsiatiivil esimesele suurele Euroopa-turneele, pälvides Pariisis ka Chopini ja Liszti tähelepanu. Liszt nägi temas peagi oma mantlipärijat. Rubinsteini varaseid kompositsioone tunnustasid Schumann, Mendelssohn ja Meyerbeer. Lühikest aega õppis ta teoreetilisi aineid Berliinis S. Dehni (ka Glinka õpetajaks Berliinis oli Dehn)juures ning astus seejärel õukonnamuusikuna suurvürstitar Jelena Pavlova teenistusse Peterburis. 50-ndail aastail Rubinsteini tegevushaare laienes. Alguse sai tema surmani kestnud kontserteeriva pianisti- ning dirigendikarjäär, Ferenc Liszt juhatas Weimaris tema esimesi suurteoseid, laienes tuntus heliloojana. Rubinsteinis süvenes veendumus euroopaliku akadeemilise muusikahariduse vajalikkusest Venemaal. 1858. a. asutas ta
aastal pani August Wilhem Hupel ameti lõplikult maha. 1805. aastal nimetas keiser Aleksander I Hupeli konsistooriuminõunikuks. Elu lõpuaastad Paides 1805. aastal kolis Hupel Põltsamaalt Paidesse. Säilitas sidemeid Peterburi Vaba Ökonoomilise Seltsiga. Täiendas eesti sõnaraamatut. Leksikon "Eesti keeleõpetus" anti välja 1818. aastal. Tegeles venekeelsete sõnade õppimisega. Kandis jätkuvalt hoolt Viljandi leskedekassa kapitali eest. Oma varanduse pärandas esime naise pastorilesk Dehni lastelastele ja sugulastele. Mõningad Hupeli raamatud võttis Tartu ülikool oma raamatukokku, kuid enamik hajutati, nii ka tema mündi-, vaselõigete ja naturaalide kogud. August Wilhem Hupel suri 6. Jaanuaril 1819. Surma põhjuseks oli düsuuria ehk kusemishäire, mis osutab Hupelit tema eluaja lõpupoole vaevanud valudele alakehas. Hupel maeti Paide lähedale Reopalu kalmistule. II PÕLTSAMAA LUGEMISSELTS Lugemisseltside areng Saksamaal ja naabermaades
annaabi.ee 
