reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. 3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.(tulemuseks on happed, mis põhjustavad happevihmasid.) SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 4. Happevihmade tekke põhjused. 1) Inimtegevus-kütuste põlemine 2) Loodus-põlengud -äike -vulkaanid 5. Happevihmade kahjustused. · Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon veekogudes Degradeeruvad kooslused Muutub elustik Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) · Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) · Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) · Alaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed
majadele põhjustades korrosiooni. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid. Happeliste sademete tagajärjed: · Suureneb vesinikioonide konsentratsioon veekogudes o Degradeeruvad kooslused o Muutub elustik o Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) Alaaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused,
valmistamiseks tuleb seda tugevalt puhastada, kontsentreerida, kuivatada ning modifitseerida. Ristsidumata, vulaniseerimata kujul on NR väga elastne kuid pehme materjal (valmistatakse näiteks kustutuskumme, immutatakse kangast). Harjumuspärane tugevus ja kulumiskindlus antakse NR'le ristsidumisel, modifitseerides kautsukki kuumutamisel väikese koguse väävliga. NR'i puhul on oluline välja tuua nende väga väike ilmastikukindlus. Nad degradeeruvad väga kergesti UV kiirguse ja osooni mõjul, mistõttu NR kumme tuleb kaitsta erinevate lisanditega plasti koostises. Olenevalt ristsiduvusastmesr võib neid toota väga pehmetest ja elastsetest jäikade ning kõvadeni. Valmistatakse kummikindaid, õhupalle, kummikuid, voolikuid, jalgrattakumme, adhesioonmaterjale (kummiliim), pinnakattemarjale (lateksvärvid) ning valmistatakse kiudu (elastse kangaste koostises) jms. · Pulbervärvid Pulbervärvid e
Peavad olema mõõdukad · reljeef-põhjustab mulla erosiooni-ära kannet · organismid-taimed, ussid, putukad, bakterid liigniiskus · inimtegevus e.antropogeenne tegur- kujundab · aeg- määrab ära paksuse kultuurmuldasid, väetamine, niisutamine, kuivendamine. Degradeeruvad e.saastuvad mullad. Ülekasutamine- liigne karjatamine,monokultuurid. Mullahoriston Iseloomustus O- metsakõdu Tekib metsa all ja koosneb erineva lagunemisastemega puuvarisest ning taimedest kui maapinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horiston seob vett, vähendab auramist, reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust.
· Kasutamistasud reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga · Tootetasud ja tekibki H2SO4. Arenenud tööstusriikide probleem Happevihmade tagajärjed: *Suuren vesinikioonide · Kauplemine saastelubadega konsentratsioon veekogudes (degradeeruvad kooslused, 3. Veenmismeetod muutub elustik, hukkub esmalt vääriskala (lõhe)) · Survegrupid *Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases · Huvirühmad (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine · Vabatahtlikud kokkulepped lagunemine) *Suureneb toitainete väljauhtumine
määrata: võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu BHT7 Degradeeruvuse hindamiseks kasutatakse degradeeruvuse indeksit: KHT BHT7 OECD kriteerium: > 0,43 KHT kergesti degradeeruvad ained kergesti degradeeritav reovesi 6.2 Hapnikutarbe määramise meetodid Hapnikutarve: o teoreetiline THT o keemiline KHT o biokeemiline BHT orgaaniline aine + O2 CO2+ H2O Teoreetiline hapnikutarve leitakse puhaste ainete korral arvutuslikult reaktsioonist O2-ga ga nende täielikul lagunemise, st CO2-ks ja H2O-ks. Keemiline hapnikutarve
· Degradeeruvuse indeks: S2 - 8e S6+ väävel oksüdeerub (o.a oli 2, muutus +6) 4O0 + 8 e 4O2 hapnik taandub (o.a oli 0, muutus -2) Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, kus keemiliste elementide kergesti degradeeruvad ained oksüdatsiooniaste (o.a) muutub o.a suureneb, kui oksüdeerub ja väheneb, kui redutseerub. Järgneb hüdrolüüs vees: PbSO4 + 2H2O Pb(OH)2 + SO42 + 2H+ vee aluselisus väheneb
· Puude kasvatamine jne. CO2 koguse vähendamine Happevihmad · Happevihmad tekivad vääveldioksiidi (SO 2) ja lämmastikoksiidide ja lämmastikoksüüdide (NO x) ning veeauru reaktsiooni tulemusena atmosfääri. Vesi ühineb SO2-ga ja tekibki H2SO4. · Happevihmad on arenenud tööstusriikide probleem · Puhta sadevee pH on 5...6, mis vastab destilleeritud vee pH-le Happeliste sademete tagajärjed: · Suureneb vesinikioonide konsentratsioon veekogudes Degradeeruvad kooslused Muutub elustik Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) · Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) · Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) · Alaaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele. · Kiireneb korrosioon ja rabenemine
kompleks.: Lihasrakule sarnaseid aktiinile-müosiinile baseeruvaid kontraktiilseid struktuure vib ajutiselt moodustuda ka mittelihaskoe rakkudes. Näit. jagunevas rakus nn. aktiini rngas, mis vimaldab tsütokineesi toimumist, samuti fibroblastides esinevad stress-fiibrid, kus aktiinifilamendid on seotud müosiiniga ning nad sarnanevad pisikestele müofibrillidele. Kui rakk alustab mitoosi faasi, siis stress- fiibrid degradeeruvad, mistttu rakk tuleb substraadi küljest lahti ja muutub ümaraks. Kontraktiilsed struktuurid mittelihasrakkudes on väiksemad ja pole nii krgelt organiseeritud, kuid nende phimtteline funktsioneerimine (aktiini- müosiini interaktsioon) toimub samamoodi. (+ konspekt!) 9.)Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca2+ osa.: /Lihasrakkude kokkutõmbel Ca vabaneb ER-st (sarkoplasmaatiline retiikulum).
annaabi.ee 
