2. Mehhaaniline energia Energia- skalaarne füüsiklasine suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Definitsioon: Töö mis on vajalik mingi keha liikuma panemiseks ja keha säilitab oma energia, kui just keha kiirus ei muutu. Sama protsess toimib ka keha seiskumiseks, töö seismajäämiseks on selletõttu võrdne. Potensiaalne energia- energia, mis omandab enda energia positsioonist või deformeerumisest Mehaanilise energia jäävuse seadus- kehale mõjuvad isoleeritud süsteemis ainult konservatiivsed jõud, mehaaniline koguenergia muutumatu Miks ei muutu kiirus erinevate masside juures?- Raskuskiirendus kehtib kõikidele kehadele samamoodi. 2 mv Kineetilise energia valem- Ek = , m= mass ja v= kiirus 2 Potensiaalse energia valem- E p=mgh ; m= mass, g=
d - vundamendi süvis; γ´d - pinnase mahukaal d ulatuses; B - talla laius; Em - deformatsioonimoodul dreenitud tingimuste puhul; f - tegur, mille väärtus sõltub vundamendi kujust, jäikusest ja punktist, mille all vajumit arvutatakse; Elastsusteooria valem lõpliku paksusega kihi puhul Meetod on sobiv kasutamiseks kui talla all asuv kiht on suhteliselt õhuke ja sügavamal on tunduvalt väiksema kokkusurutavusega pinnas, mille deformeerumisest tingitud vajumiga ei ole vaja arvestada. Arvutusvalem on sarnane eelmisega, kuid erinev on tegur f ja tihendava surve qt asemel tuleb kasutada kogusurvet q. Tegur f1 sõltub talla deformeeruva kihi suhtelisest paksusest h/B ja tegur f2 suhtelisest süvisest d/B. Vajum arvutatakse valemiga s = Bqf1f2/E Summeerimismeetod Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel vundamendi koormusest põhjustatud vertikaalpinge σ´pz = αqt , kus
Tugevustingimus omab kuju MEd MRd = fcdbwy(d1 0,5y) + fcd(b bw)hf(d1 0,5hf) + fycdAs2(d1 d2). Tõmbearmatuuri vajalik pindala leitakse sõltuvalt nulljoone asukohast. 39. Saleda surutud elemendi arvutuse põhimõtted, teist järku sisejõud (p 4.1.1). Saleda surutud elemendi ristlõike tugevusarvutusel tuleb arvesse võtta nõtke mõju kandevõimele. Konstruktsiooni väljanõtkumise (stabiilsuse kaotuse) põhjuseks on teist järku sisejõud, mis on põhjustatud konstruktsiooni deformeerumisest esialgsete (esimest järku) sisejõudude toimel. Teist järku sisejõudusid tuleb võtta arvesse, kui need avaldavad oluliselt mõjutavad konstruktsiooni üldstabiilsusele ja kriitiliste lõigete kandepiirseisunditele. Hoonete korral võib teist järku sisejõudusid mitte arvestada, kui need ei ületa 10% vastavast esimest järku sisejõust. 40. Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldise ekstsentrilisuse komponendid (p 4.1.1).
h ≥0.13 l – 0.17 l PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 82/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Kui sõrestike sõlmed on teostatud mehhaaniliste kinnititega (poldid, naelad,...), siis sõrestike läbipainete leidmisel tuleb sõlmede järeleandvusest tekkivad lisadeformatsioonid arvesse võtta. Liigendsõlmedega sõrestiku läbipaine varraste deformeerumisest Deformeeruvate (liigend)sõlmedega sõrestiku läbipaine varraste deformeerumisest ja sõlmede järeleandvusest. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 83/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Kui arvestatakse varda pikenemisele või lühenemisele lisaks sõlmede järeleandvusest tingitud lisadeformatsioone, siis tehakse seda redutseeritud (vähendatud) pindala A kaudu.
´d - pinnase mahukaal d ulatuses; B - talla laius; Em - deformatsioonimoodul dreenitud tingimuste puhul; f - tegur, mille väärtus sõltub vundamendi kujust, jäikusest ja punktist, mille all vajumit arvutatakse; f väärtused on toodud kõrval tabelis Elastsusteooria valem lõpliku paksusega kihi puhul Meetod on sobiv kasutamiseks kui talla all asuv kiht on suhteliselt õhuke ja sügavamal on tunduvalt väiksema kokkusurutavusega pinnas, mille deformeerumisest tingitud vajumiga ei ole vaja arvestada. Arvutusvalem on sarnane eelmisega, kuid erinev on tegur f ja tihendava surve qt asemel tuleb kasutada kogusurvet q. Tegur f1 sõltub talla deformeeruva kihi suhtelisest paksusest h/B ja tegur f2 suhtelisest süvisest d/B. Vajum arvutatakse valemiga s = Bqf1f2/E 4.3.2.2. Tavaline summeerimismeetod See meetod põhineb real arvutust hõlbustavatel eeldustel
ku sisejõud (teist järku koormustulemid), mis on põhjustatud konstruktsiooni deformeeru- misest esialgsete (esimest järku) sisejõudude (esimest järku koormustulemite) toimel. Joonisel 4.1 näidatud konsoolposti alumises ristlõikes on esimest järku paindemoment MEd1 = Fve0 + Hl, teist järku paindemoment MEd2 = Fve2 ja üldine paindemoment MEd = MEd1 + MEd2· Teist järku ekstsentrilisuse e2 on põhjustatud posti deformeerumisest Fv ja H toimel. Joonis 4.1 Esimest ja teist järku ekstsentrilisused Teist järku sisejõudusid tuleb võtta arvesse, kui need arvatavalt oluliselt mõjutavad konstrukt- siooni üldstabiilsust ja kriitiliste lõigete kandepiirseisundit. Hoonete korral võib teist järku sisejõudusid mitte arvestada, kui need ei ületa 10% vastavast esimest järku sisejõust. Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldine ekstsentrilisus: etot = e0 + ei + e2 , kus
annaabi.ee 
