mineraalõlisisd. Vähem kasutatakse polümeerseid plastifikaatoreid PEG, alifaatsed polüestrid, elastomeerid. Sisemise plastifitseerimise meetodiks on kopolümerisatsioon (nt. Vinüülatsetaadiga etüleeni kopolümeer, akrülaatide kopolümeerid). Plastifikaatorid on plastitööstuses koguseliselt enamkasutatavad lisaained, seda peamiselt PVC puhul. Plastifikaatori ülesandeks on suurendada põhiolemuselt jäikade polümeermaterjalide plainduvust ja elastset deformeeritavust. Plastifikaatori tulemusena paraneb ka löögikindlus, töödeldavus ja alaneb klaasisiirdetemperatuur, s.t. et materjal ei ole tavakasutuses habras. Plastifikaatorite abil võib materjali viia ka värvainete pigmente ning sageli toimivad need koos kiirguse või soojuse stabilisaatoritega andes sünergilise efekti. Põhilised plastifikaatorite liigid: · ftaalhappe estrid · alifaatsed estrid · epüksoestrid · fosforhappe estrid
puudub. Seevastu on terastel tunduvalt halvem vedelvoolavus, suurem kahanemisprotsent (2..2,5%) ning likvatsiooni kalduvus. Üldse ei saa valada vaske, paljusid messingeid, duralumiiniumi jt. Sepistatavus. Sepistatavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Jämendusproov külmas olekus iseloomustab metalli deformeeritavust etteantud kuju ja mõõtmeteni survejõudude toimel. Jämendusproov tehakse lattmaterjalile, millest valmistatakse külmsepistamise teel polte, kruvisid või neete. Proovikeha lõigatakse latist nii, et selle kõrgus h=2 d (d on lati läbimõõt). Siis jämendatakse proovikeha ette antud kõrguseni. Kui d < 15 mm, toimub jämendamine vasaralöökidega, kui aga d > 15 mm, siis pressi abil. Torude painutusproov kuumas või külmas olekus tehakse torudele, mille läbimõõt d < 115 mm
Vormstantsimisel pressidel suureneb koormus toorikule pidevalt ja deformatsioonid haaravad tooriku kogu mahu. Seetõttu kasutataksegi suurte ristlõikepindaladega stantsiste tootmisel enamasti 4 vormstantsimist pressidel. Samal ajal on probleemiks stantsi ja tooriku pikem kontakti aeg, mis põhjustab tooriku pinnakihtide kiiret jahtumist, järelikult tooriku eri osade erinevat deformeeritavust. Pressid Kuum-, samuti külmvormstantsimisel kasutatakse mehaanilisi ja hüdropresse. Mehaanilistest pressidest on tuntuimad väntpressid ja ekstsentrikpressid. Nimetatud mehaaniliste presside iseärasuseks, stantsimisvasaratega võrreldes, on: - pressi liuguri oluliselt lühem käigupikkus, - pressi liuguri kiirus on suurim mitte käigu lõpus nagu vasaratel, vaid keskel, kuid survejõud on suurim käigu lõpus.
Terase valmistusprotsess on rauasulatus, raua taandamine, hapniku eemaldamine. Neid taandatakse põhiliselt kahe elemendiga: räni ja mangaan. Need kuuluvad gruppi, mida nimetatakse kasulikeks lisanditeks, kuna tõstavad terase tugevusomadusi, alandades plastsusnäitajaid. Neid viiakse sisse taandamise eesmärgil. Nende sisaldus on kuskil 0,5% räni ja kuni 1% mangaani. Räni tõstab oluliselt terase voolavuspiiri. St halvendab terase survetöödeldavust või deformeeritavust. Tähendab, räni teeb terase hapraks. Mangaaniga tõuseb tugevuspiir, kuid oluliselt ei tõuse voolavuspiir ehk teras jääb plastseks. Kui on vaja survetöötlusoperatsioonidega valmistada terasdetaili, siis sobib selleks mangaanteras. KAHJULIKUD LISANDID. Nendeks on Väävel (S) ja fosfor (P). Nende protsent terastes on soovitavalt minimaalne. Malmide juures võib see olla ligi 10 korda kõrgem, sest fosfor parandab vedelvoolavust ja malm täidab nii paremini vorme
Mahumuutus mõõdetav pinnaseproovi kõrguse muutuse Mida suurem on saueosakeste eripind, seda rohkem on savipinnas võimeline rputamine, savile triibu tõmbamise pulk. Veesisalduse ja löökide arvu vahel on kaudu. Seadet nimetatakse kompressiooniaparaadiks ehk ödomeetriks. vett siduma. Veekile paksus mõjutab pinnase veejuhtivust, kuna ahendab lineaarne sõltuvus. Voolavuspiiri wL ja plastsuspiiri wp kaudu võib arvutada Pinnase deformeeritavust on võimalik määrata ka kolmtelgse survega. poore, milles toimub vee liikumine. Veekile paksusest sõltuvad savi plastsusarvu Ip, Ip=wL-wp. Mida suurem on Ip, seda rohkem on pinnasel Võimaldab hinnata mahumuutuse kõrval ka nihkedeformatsioonide osa ja mehaanilised omadused tugevus ja deformeeritavus. omadusi, mis iseloomulikud savile
4.3. MADALVUNDAMENTIDE PROJEKTEERIMINE KASUTUSPIIRSEISUNDI JÄRGI. Kasutuspiireisundi arvutusega (vajumi arvutusega) kontrollitakse kandepiirseisundi nõuete täitmist. Projekteerimisel kasutuspiirseisundi järgi peab arvestama nii vundamendi vajumit kui ka tema üksikute osade vajumite erinevust ning võrdlema neid piirväärtustega (piirväärtused punktis 4.4). Kasutuspiirseisundi kontrollimisel on nii koormusteks kui ka pinnase deformeeritavust iseloomustavateks parameetriteks normsuurused. Tavaliselt kasutatavate meetodite puhul on vajumi arvutuse eelduseks lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Pinnase tugevus peab olema tagatud nii, et ei tekiks plastseid deformatsioone. Eeldatakse, et juhul kui kasutada EPN-ENV 7.1-s ette nähtud tugevusparameetreid ja osavarutegureid, siis pinnases plastseid deformatsioone ei teki. 4.3.1. Aluse deformatsiooni liigid.
näiteks poorsuse, veesisalduse, plastsusomaduste, vahel. 4.1 Kokkusurutavuse määramine laboriteimidega Kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse peamiselt seadet, milles pinnase horisontaalsuunaline liikumine on välditud ja võimalik ainult osakeste vertikaalpaigutus. Seega on mahumuutus mõõdetav pinnaseproovi kõrguse muutuse kaudu. Seadet nimetatakse kompresiooniaparaadiks ehk ödomeetriks. Pinnase deformeeritavust on võimalik määrata ka kolmtelgse survega. See võimaldab hinnata mahumuutuse kõrval ka nihkedeformatsioonide osa ja modelleerib õigemini pinnase töötamist massiivis. Seade ja katsemetoodika on aga keerulisemad ning seetõttu leiab vähem kasutamist. Küll kasutatakse kolmtelgse surve seadet laialdaselt pinnase tugevusparameetrite määramisel. 4.1.1 Ödomeeterteim domeeter (joon.4.1) koosneb:
Purustatud struktuuriga pinnase kompressioonikõver on koormamise algusest peale korrapärane logaritmiline kõverjoon. Kompressiooni katse Kokkusurutavuse määramiseks kasutatakse peamiselt seadet, milles pinnase horisontaalsuunaline liikumine on välditud ja võimalik ainult osakeste vertikaalpaigutus. Seega on mahumuutus mõõdetav pinnaseproovi kõrguse muutuse kaudu. Seadet nimetatakse kompresiooniaparaadiks ehk ödomeetriks. Pinnase deformeeritavust on võimalik määrata ka kolmtelgse survega. See võimaldab hinnata mahumuutuse kõrval ka nihkedeformatsioonide osa ja modelleerib õigemini pinnase töötamist massiivis. Seade ja katsemetoodika on aga keerulisemad ning seetõttu leiab vähem kasutamist. Küll kasutatakse kolmtelgse surve seadet laialdaselt pinnase tugevusparameetrite määramisel . Katse: Kui suruda jäika terassilindrisse paigutatud pinnasemonoliiti, mille poorides oleval veel (pooriveel) on
Kalestumine Kaela teke Voolamine Lineaarne osa Sele 2.3. Tõmbediagrammid: a) plastne materjal, b) habras materjal. 11 Hookei seadus pikkel (tõmbel ja survel) E , kus E – materjali elastsusmoodul s.t. parameeter, mis iseloomustab materjali elastset deformeeritavust, - detaili suhteline pikideformatsioon. l , kus l – detaili algpikkus, l – pikideformatsioon. l l l F l Siis E E ja l , kus EA – detaili tõmbejäikus. l E EA Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele a) katkevenivus A %
annaabi.ee 
