Mis juhtub detailiga materjalist tugevusega Rm= 800 N/mm2 ja RP0,2 = 400 N/mm2? F 8000 Rm = = = 407 N/mm, keha ei purune kuid ületab voolavuspiiri. S 0 19,63 25. Mida kutsuvad esile metallis normaalpinged? Kutsub esile elastse deformatsiooni ja seejärel purunemise 27. Millised tõmbediagrammid on tüüpilised tugevate materjalide korral: voolavusplatvormiga või ilma? Tugevad sest tugevamad materjalid purunevad ilma elastse deformatsioonita. 29. Terastraat on koormatud tõmbepingega 100 N/mm2, mis tekitab selles elastne deformatsioon = l/l0= 0,001. Milline peab olema traadi minimaalne Joungi elastsusmoodul selleks, et deformatsioon ei muutuks plastseks? N=100 N/mm2 E=0,01 Rp0,2=300 N/mm2 E=? E=200/0,001=200000 N/mm2 Kuna traadil on tõmbepinge 100 N/mm2 siis et deformatsioon ei muutuks elastseks võib jõudu suurendada veel 200 N/mm2, seega joungi elastsusmoodul peab olema 200000 N/mm2. 31
Haprast materjalist konks puruneb vahendiks puistlasti tõstmiseks on tornkraana, * portaalkraana, * mastkraana, * aerodünaamika tegur, mis sõltub kraana ülekoormamisel ilma märgatava plastilise kallutatavad kopad, luukpõhjaga kastid ja konsoolkraana, * üherööpaline pöördkraana. konstruktsioonist, n ülekoormuse tegur deformatsioonita, st. hoiatamata. Mehhaniliselt greifer. 4) Tõstukite liigitus: * liftid, * funikulöörid, * töödeldakse lõikamisega ainult konksu sabaosa, kuhu 36) Greiferi töötamise põhimõte: Greifer v2 õhu dünaamiline surve, kus - õhu
vormiga massina. Erinevate savimineraalide paakumistemperatuur varieerub suurtes piirides ja jääb vahemikku 450-1400ºC kraadi. Paakumisel hakkab toimuma osaline sulamine savimineraalide kristalliitide servadel ning sisuliselt kleepuvad saviosakesed üksteise külge kinni. Mida kõrgem on paakumistemperatuur ja mida laiem on vastav intervall, seda parema kvaliteediga on savi. Lisaks on savi ka tulekindel, sest tal on omadus taluda kõrgeid temperatuure ilma olulise pehmenemise ja deformatsioonita. Savide tulekindlus sõltub savide mineraalsest koostisest (savimineraalid, päevakivid, jt. lisandid), osakeste dispersusse astmest, keemilistest lisanditest ning erinevate komponentide omavahelistest suhetest. Tehnoloogiliselt on tähtis seos paakumistemperatuuri intervalli laiuse ja savide tulekindluse vahel. Mida kergsulavamad (sulamistemperatuuriga <1350ºC) on savid, seda väiksem on ka paakumisintervall: tavaliselt 100-150ºC kergsulavatel savidel, 350-400ºC ja rohkem
kuju, vaid tekib jääv deformatsioon. 7) PLASTSUS on materjali omadus koormuse mõjul deformeeruda ilma purunemise ja pragunemiseta ja peale koormise eemaldamist säilitada deformeerunud kuju (plastiliin). 1. Lühiajaline mördid, plaatimissegud 2. Püsiv metallid 8) HAPRUS on materjali omadus puruneda järsku, ilma eelneva märgatava deformatsioonita: kivimaterjalid, malm, klaas. ERIOMADUSED 1) KEEMILINE PÜSIVUS materjali võime vastu panna keemiliste ühendite mõjudele, oma omadusi kaotamata. 2) KIIRGUSTIHEDUS (alfa, beeta, gammakiirgused) Alfa kõige väiksema läbivusega Beeta pole eriti ohtlik (ei läbi kivi) Gamam kõige ohtlikum, peab looma spetsiaalseid tõkendeid, kõige paremaks tõkendiks on betoon. 3) AKUSTILISED OMADUSED
kasutamist ka siis, kui laevas on ainult üks konteinerid (tavaliselt 3). Konteinerid peavad 2 tüüpilise 13mm keti jaoks, mis kannatab vahetamiseks. komplekt lippe. Näiteks kui on vaja edastada olema pealt suletavad ja prügi antakse ära deformatsioonita jõudu kuni 120kn. ( SWL 95 Mõisted VV ühe komplektiga, tehakse seda järgnevalt: sadamates. Prügi põletamise, merel üle parda kn ) Kaartide kasutamine: koormale mõjuvad DSC (Digital Selective Call) digitaal- V ja esimene asenduslipp
Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid Laeva tugevus mõiste · Laeva tugevus on laeva võime purunemata või praktilist kasutamist raskendavate deformatsioonideta taluda ekspluatatsioonis esinevaid välisjõude · Laeva kere peab olema küllaldaselt tugev ja jäik, et panna vastu temale rakendatud jõududele ilma purunemata ja jääk deformatsioonita (kere materjali valik). · Laeva kerele mõjub koormus tema enda massist (pannul, talastik, vaheseinad), veetavast lastist, seadmetest, tagavaradest,see on suunatud alla (need raskusjõud on staatilised jõud) · Vee üleslükkejõud on suunatud alt üles, (vaikses vees on ka see jõud staatiline) · Ajas muutuvaid jõude (dünaamilisi) tekitab lainetus (vee üleslükkejõud muutub siis dünaamiliseks), laevale mõjuvad inertsijõud ja veetakistuse jõud;
annaabi.ee 
